Free days

Esmaspäeva õhtul oli päris kiire tööpäev ning nii palav vist ei ole mul veel töö juures olnudki. Nii köök kui ka saal olid sõna otseses mõttes nagu saunad - ei mingitki õhku. Muidugi ma rabelesin ka nii, et laup oli märg jällegi ning jäi selline mulje, et mina teengi kõige rohkem seal. Eujenjo ütles näiteks mulle,et ei tea, miks mind saali peale rohkem teenindama ei panda, et ma nii sõbralik ning et ma tooks hotellile palju kasu - vot, kui armas! Ja isegi, kui mul on nüüd need uued jalanõud.. need hakkavad ka kergelt taldadele.. ühesõnaga isegi talla alla mõni vill tulnud.. uskumatu! Sain korra ka ühele lauale lina panna, aga kuna ma täpselt ei osanud ka seda teha, kuna sellel ka mingi oma nipp jällegi, kuidas see kiiresti ja korrektselt lauale saaks pandud, siis üks töökaaslane Juan näitas mulle seda... päris ongi see mul enam meeles, peab ikka ise ka ju proovima, sest nii jääb paremini meelde.

Pärast tööd (13.06) tuli Crisil sõbranna meie juurde ning neil oli plaan minna Magaluffi peole. Ise ma alguses plaanist väga palju ei teadnud ning ka seda, kas ise üldse hakkangi midagi tegema. Lõpuks suudeti mind ikka ümber rääkida. Sättisin ennast valmis ning läksime Merkaga hotelli baari väikesele dringile Crisi ootama, kes pidi 1ni tööl olema. Hiljem liitus meiega ka Regina. Ma küll kindlalt ei teadnudki, kas võime kui töötajad baaris viibida, aga töölised olid kõik väga sõbralikud, nii et siis vist mingit probleemi selles osas ei peaks olema. Väga mõnus oli seal basseini läheduses väljas istuda ja kokteili juua. Saime rummikoolad ka poole odavama hinnaga ehk siis 1.70ga kui muidu on 3.70 eurot. Ja siin on nii, et ikka saad ka midagi oma makstud joogi eest.. st üle poole oli rummi. Magaluffi minekul vedas meil jällegi.. Jorhe lubas meid seekord ka ära viia, nii et väga super. Cris sättis ennast kiirelt valmis ning minek! Nüüd tundus seal kohe palju parem, ei olnud sellist šokki nagu esimene kord oli. Ja üllatuste üllatus... sattusime kokku teiste siin kandis töötavate eestlastega minu koolist.

See oli kõigi jaoks ikka väga super. Käisime mitmetes klubides ning külastasime ka korra Magaluffi randa, et korra ka peo melust eemale saada. Õhtu kulges väga hästi ning jäin ülimalt rahule. Meie tulime Crisiga taksoga tagasi ning enne seda suutsime kuskilt burgeri putkast ka läbi käia muidugi - kaks nälga :D Hotelli saades jäime ka pmst kohe magama, kuna töönädal ja kõik väsitas ikka päris ära. Siinsetest pidudest rääkides, toimuvad need ju igapäevaselt, vahet ei ole mis päeval sa lähed :D Samuti on iga klubi ja pubi juures inimesed, kes kõiki sinna meelitavad, tehes igast sooduspakkumisi jookide jne osas.

Esimesel vabal päeval läksime pärast hommikusööki kohe randa, kuigi kõige parem just olla ei olnud. Mina, Cris ja Merka olime vähem, kuid Regina võttis ikka oma 4 tundi vähemalt päikest. Ma oleks totaalselt ära kõrbenud, aga tal pidavat teistsugune nahk olema ja mitte nii kiirelt päike peale hakkama. Pärast õhtusööki käisime Crisiga ka Magalufis kergel šopingutriiul. Mis kõige huvitavam selle juures, meid võttis sinna minnes peale meie hotelli kõige kõrgem boss, nimi vist on Raphael. Meil oli nagu WOW, milline auto (uus mercedes) ning et ta niimoodi meid ära tundis. Ma räägin.. siis lihtsalt on nii head inimesed. Igastahes käisime Crisiga 5 tundi kokku seal ja vahtisime lihtsalt pooli asju nii, et silme eest läks kirjuks. No ikka väga palju ilusaid asju ning esmajoones ei oskagi kohe midagi välja valida. Osad asjad me ikka sealt saime, nii et päris tühjade kätega ei tulnud. Muidugi juhtus ka nii, et leidsin mega ilusad plätud sealt, aga just minu nri ei olnud. Tagasi tulles suutsime ka natukene ära eksida, nii et tuli ühest kohalikust restoranist küsimas käia, et kuhu poole Cala Vinas jääb. Leidsime siiski õige tee ka üles..

Täna käisime jälle rannas.. seekord siis ostsin endale ka ujumismadratsi.. roooosa:) Sellega on kohe eriti superluks rannas vee peal ulpida ja mõnuleda. Päike kõrvetas ikka päris hästi, kuna meie tulime Crisiga varem ikka rannast ära. Rannas olles oli eriti ahvatlevaks jetid, mis seal ümbruses ringi tiirutasid. Korra tulid nendel sõitvad tüübid meiega ka rääkima, aga hiljem enam mitte, nii et meie lootus sõitma saada, ei läinud läbi. Aga ma usun, et teine kord kindlasti küsib, mis selle hind ka on ning saab ka siis äkki ühe väikese sõidu teha. Aa ja siin rannas on teistsuguseks asjaks see, et enamik naisi päevitab palja ülakehaga - see on täiesti lubatud ning tavaline, kuigi ise küll nii ei saaks. Pärast randa tulime internetti ning äkki ilmusid meie juurde Jorhe ning temaga kaks tüüpi. Üheks oli Jorhe poeg Samuel, nagu ta väitis ning teise nime ei mäleta. Nad olid väga sõbralikud ning lubasid ka hiljem meid välja kutsuda. Naljakas oli see, et Samuel küsis meie sünnipäevi ning siis kui ütlesime, et mul veebruaris ja Crisil oktoobris, siis ta vastas, et oh saabki tähistada. Rääkis ka, et on siin hotellis varem ka töödanud oma 3-5 aastat ning elas ka esimesel aastal selles toas, kus meie oleme. :D Nüüd õhtul mõtleme Crisiga minna vesipiipu tegema ning ühe Sangria veini osta, et enne homset tööpäeva olemine mõnusaks teha.

Adioooos, amigos! xoxo