Working days 11.08-18.08

Töönädal on iseenesest töö poolest ikka sama, kuid nüüd vaid pikem ehk siis 8 päeva järjest tööd st, et töötamist ka enda vabadel päevadel. Seda siis seetõttu, et mul ema, vanaema ja tädi tulevad mulle siia külla J Vaatamata sellele, et mul nii pikk töönädal on, ootab mind ees pärast seda kuus vaba päeva järjest. Juhendaja Paco tegi mulle siis sel puhul väikese kingi, mis tähendab, et ma ei pea neid päevi, kui ma ei tööta, järgi tegema.

Situatsioonidest tööl võiks ära mainida olukorra, kus üks klient tuli minu juurde kaebama hotelli toidu üle. Täpsemalt siis seda, et miks pidevalt on sama toit ja kui inimene ei söö sealiha, siis jääbki tal hommikusöögiks ainukese valikuna üle muna. Päris nii hull see asi nüüd tegelikult ei ole, saab ka muid asju valida, nagu jogurt, puuviljad, pannkoogid jne, aga iseenesest on tal mõte täiesti olemas ka... hommikusöök on pidevalt sama ning inimesed, kes hotellis kaks nädalat näiteks on, nagu ka tema ütles, et on, siis veidi üksluine värk. Mina aga ise asja parandada ei saa, nii et vastasin ka otse, et kui mingisugunegi sellistlaadi probleem on, siis tuleb pöörduda hotelli mänedžeri poole. Enamuse ajast olen ma ikka köögis nüüdsest töötanud koos Dominiki või Eugenioga. Sain teada, et üks tööline ei tulegi enam üldse tööle, kuna ta lähedasel pidavat mingi raskem haigus olema ning ta sellepärast täiesti rivist väljas. Tema asemele pidi siis uus tööline tulema, kes on ühe abikoka tüdruk.

Üks päev sain ma praktiliselt toidu mürgituse. Kõik algas siis sellest, et käisin korra Magallufis poes ning ostsin ühest poest, kus olen ennegi käinud, šokolaadi... ja mis siis sai.. sõin ja sõin ning nii uskumatu, kui see ka ei tundu, olid seal sees mingisugused pisi-pisi putukad, mida ma ka alles hiljem märkasin. Sellele järgnes loomulikult väikene roobert, kuna see vaatepilt ja hiljem mõte sellest, ajasid südame niiii pahaks. Pole elusees sellist asja juhtunud ja siiani tekitab see mul külmavärinaid. Pidin pärast seda veel tööle ka minema, mis oli eriti feil. Sellel samal päeval oli ka plaan minna välja koos kolme britist hotelli kliendi ja entertainer’itega välja ning õhtuks üritasin ma ennast siis ka kuidagi hoida. Õnneks välja mineku ajal oli ka mul kõik ok, nii et õhtut see kohe ära ei rikkunudki. Alguses olime hotelli baaris, kus ootasime Crisi ära, kes 1ni tööl pidi veel olema. Välja minemise juures oli aga üks asi peale eelnevalt mainitu ka tõsiasi see, et pidin järgmine päev 8st tööle minema. See tähendas siis seda, et pidin normaalsel ajal hotelli tagasi tulema, et ikka tööle jõuda. Kui kõik valmis said omadega siis liikusimegi Magaluffi... ja kuhu me siis seal läksime.. .. vahuuuuupeeoollleeee! See oli lihtsalt niiiii lahe :D klientidel oli igalühel mingisugune karvane kostüüm – ahvi, tiigri ja Elvise oma – seljas, mis tegi asja veel ägedamaks. Aga ütleme siis nii, et see pidu oli vist kõige parem üldse senini, kuna ausõna.. kõik möllasid vahu sees, ma olin vahepeal lihtsalt üleni vahu sees :D ja kuna seltskond oli ka hea, siis ainult kiidusõnad. Hommik aga ei tõotanud head, kuna mul viskas eilsest  šokolaadist kõhugripp välja ning ei saanud terve järgmine päev töötada, õnneks juhendaja lubas mu ära.

Teisipäeval tuligi meile siis uus tööline Antonia. Tundub isegi täiesti normaalne, kuigi, kui ta ütles, et on 20 siis ei tahtnud kohe üldse uskuda.. paistab nagu alaealine. Mina siis töötasin taga kahekesi köögis ning mind pandi nö siis köögi bossiks. :D David ikka hullemalt seletas, et ma nüüd kõrgemal kohal ja et see nagu promotion. Iseenesest ei olnud asi päris nii nüüd ka, kuna tegin ikka sama asja, nagu ikka, aga näitasin Antoniale ka vahepeal, et kuidas mida teha. Järgmisel päeval ehk siis kolmapäeval oli  asi täpselt samamoodi siis. Sel päeval oli ka üks teistmoodi klient, kes tahtis näiteks teada, et mis magustoidud kõik täpsemalt on nimepidi õhtusöögil. Mina aga toitudest väga palju, kui et peaaegu üldse, ei tea. See on kokkade töö. Seega otsisin üles ühe kokkadest ja suunasin kliendi tema juurde, kuid tema ei saanud midagi aru jällegi ning hetk hiljem oli juba David platsis ja seletas kliendile ära iga koogi, et mis on täpselt mis jne.

It's already AUGUST!

Nii-nii... nüüd mul ongi ainult kuu aega jäänud siin olla ja kui selle peale mõelda, siis hakkab isegi kahju. Eestis küll on pere, sõbrad ja hea toit, mida tõeliselt igatsen, kuid siin on hea ilm ja ka igati toredad inimesed.

04-08.08. töönädalast siis nii palju, et ühel päeval oli kliendi supi sees väike cucaracha. Ma ise ei oleks vist küll aru saanud, kuna see oli selle eluka algeline variant ning üldse mitte selle moodi minu meelest. Igastahes nagu ma aru  sain, siis klient oli päris vihane selle peale. Mitu korda on töö juures ka kohvi- ja mahlamasin katki läinud ning olen kliente suunanud teiste masinate juurde. Kui juuni alguses tööd alustasin, siis oli põhiprobleem selles, et jalad on hõõrutud, kuid nüüd on jalatallad  täiesti läbi ja kannad ka... iga hommik on valus kõndida :S Viimasel ajal on hispaanlasi aina rohkem ikka hotelli juurde tulnud ning sain teada, et need pidid ka kõige jubedamad kliendid kõigi hulgast olema.. seetõttu on tööl kauem läinud, kuna nad tulevad pidevalt hiljem sööma. Samuti on mitmete asjade suhtes nõudlikumad .. näiteks baaris peab neile eraldi kohvi tegema, sest masinakohvi nad ei taha.  Ka minul oli näiteks ükskord selline olukord, et tuldi küsima musta kohvi.. nii palju ma saan hispaania keelest aru, et talle vastata ja näidata. Masina  peal niimoodi sõnasõnalt kirjas ei ole, et „cafe solo“, kuid on „cafe corto“  ja  „cafe largo“ – mõlemad on mustad kohvid, kuid esimest on vähem ja teist lihtsalt rohkem. Mind aga ei usutud, kuna nägid, et ma keelt päris ei oska ning küsiti ikka teise teenindaja käest üle. Kaks päeva järjest ei ole ühte töölist ka veel olnud, mis tähendab järjekordset ekstra töö tegemist... täielik rabelemine.

Boat trip @ Port de Alcudia

Seekordseteks vabadeks päevadeks oli plaanis minna siis laevaga sõitma, aga asukoha suhtes tegime teise valiku. Alguses oli plaan minna siit Cala Vinasest, kuid lõpuks otsustasime siiski Merka juurest Port d Alcudiast laeva tripile minna. Esimesel päeval (2.august) läksime Crisiga Palmasse, kust edasi järgmisele bussile minna. Esialgu vahetasime palgad ära, mis me seekord palju varem (juba 28.juulil) saime kui eelmine kord.

Muidugi järgnes sellele üks šopping kuni bussile minekuni. Vahepeal käisime kõhtusid Burger Kingis kinnitamas – alati igalpool kindlapeale minek,et saad selle raha eest,mida maksad, ka kõhu täis. Sel korral tellisime mingisuguse eine, mille burger oli reaalne rasvapomm (mitt, et muidu kõik teised ei oleks, aga veel hullem siis)... mõlemal oli päris paha pärast selle ära söömist.  Kui Palma peal asjad ostetud said, siis sõitsime Port de Alcudiasse, kus meid Merka koos soome tüdruku Kattriga pidi ootama. Kuna oli juba õhtu ja varsti nii kui nii pidime Merka juurde edasi minema, siis tahtsime ka natukene süüa veel.  Me mõlemad Crisiga otsustasime sushi kasuks. Minu jaoks oli see esimene kord sushit proovida, nii et kogemus omaette.  Väga hea oli kusjuures!  Me gusta!!! Sinna kõrvale võtsime igaüks ka ühe mojito, mis võib öelda, oli kõige parem võrreldes kõigi teiste varem saadutega.

Port d Alcudia rand

Edasi sõitsime bussiga  Port d Pollenciasse, kuna otse ühtegi bussi Cala Saint Vincent’i ei lähe õhtupoole.  Edasi pidime ka veel takso võtma, et päris hotelli juurde saada. Pärast seda oli meil õhtu vaba.. tegime endale mõnusa olemise rõdule ja ajasime juttu. Järgmisel päeval pidime kella 15.30 ajal alles laevale minema, nii et enne seda oli meil veel aega. Lõuna ajal käisime üle tee baaris söömas ning edasi liikusime bussiga Pollenciasse, et sealt takso võtta ning Port Alcudiasse jõuda õigeks ajaks. Natukene aega tuli meil ka viimases kohas aega parajaks teha ning siis saigi juba laevale.

Port d Alcudias

meie laevuke:)

Alguses tundus, et ei ole ei midagi erilist ja ei tea, kas see 18 euri selle eest tasus ka ära. Oli jutt, et on klaasist põhjaga laev ning saab ka kalu vaadata, aga see küll nii ei olnud.. oli küll mingi aken viimasel korrusel, aga see ei olnud sügaval, et midagi näeks. Igastahes esmaarvamus täiesti muutus, kui sõitsime rannapiirkondadest eemale.. ja mis vaade sealt tekkis.. kui ilus loodus! Suured mäed vasakul, mille otsas olid kitsed.

Suured mäed vasakul, mille otsas olid kitsed. Lõpuks tegi laev ka 10 minutilise peatuse mägede vahel, et inimesed ujuda saaks. Kuigi meil käterätte kaasas ei olnud, pidime meie ka ju muidugi võimalust kasutama... ja see tasus 100%-liselt ära. SUPER!!

 Inimesed said liumäest vette lasta ja keset merd ujuda. Pärast ujumist suundus laev tagasi algusesse. 18-19 ajal saime seega Port d Alcudiast liikuma ning Palmas tuli meil veidi aega parajaks teha, et siis 20.30sele bussile minna. Oleksime peaaegu, et maha ka jäänud, kuid õnneks üks kutt nägi, et jookseme bussile ja lasi oodata. Buss oli muidugi rahvast nii täis kui täis, et tuli enam-vähem üksteise otsas Magalluffi sõita. Õudne!! Peaaegu terve tee sai meil Crisiga vingutud selle üle. Hotelli jõudes käisime veel rannabaaris baguette söömas ja pärast seda läksime hotelli baari tantsushow-d vaatama ehk siis iga kolmapäev käib siin üks tantsugrupp Merka hotellist. Olime ühe korra juba varem neid vaatamas käinud, kuid seekord oli see tants neil veel parem.

28.07-31.08.

Ka seegi nädal olen töötanud põhiliselt hommikul ja õhtusöögil. Kerge tujutus ja väsimus oli töönädala alguses peal... ei suutnud kuidagi ennast heale tujule lülitada. Iseenesest läheb töö ikka kiires tempos. Laupäeval oli õhtust söömas näiteks 450 inimest, mis on kohe eriti palju. Klientidega on suhtlus enamjaolt kenasti läinud. On olnud ikka keelelise oskamatuse tõttu äpardusi, aga ei midagi hullu. Ühel päeval sain suure imestuse osaliseks jällegi, kui kuulsin sõna "tere" ühe mehe käest. Oli minu kui eestlase mu rinnas oleva sildi järgi ära tundnud, kus on Eesti lipp olemas. Ta ise oli muidu venelane, aga kiitis väga Eestit... Tallinn pidi tema lemmik olema :D Üks päev sain isegi Paco käest eraldi kiita.. tänas mind hea töö eest. Samas jällegi samal päeval oli Dominikil kehv tuju, kuna Paco just temale midagi head ei öelnud ning eriti hea seda kõrvalt vaadata just ei olnud. Töötamisest veel nii palju, et jalad on ikka valusad pidevalt..mis annavad eriti hommikuti tunda.

Reedel tuli Alejandraga hüvasti jätta, mis oli kõigi jaoks üsna kurb. Ta siiski mega hea ja armas inimene, kellega tahaks pikemalt suhelda. Kahjuks aga arvan, et sellist olukorda, et kuskil kokku satuks, väga ei tule. Aga ära iial ütle iial !! :)  Ja pühapäeval läks Melissa, nii et meid jääb aina vähemaks siin.

Esmaspäeval tuli animacion'i poole peale uus praktikant, kes on Soomest. :) Tundub hästi sõbralik ja armaas! Kuulsin samas, et võib-olla ta ei jää väga kauaks siia, kuna meelelahutajaid on siin hotellis küllalt. Enne teda oli tulnud siia tööle veel kaks poissi animaciation'isse.. üks on Inglismaalt nimega Louis ja teine Rumeeniast, aga nime ma ei teagi kindlalt, kuna talle meeldis selle kallal naljatada ja me ei saanudki siis Crisiga aru. :D

PS! Neljapäeval käis mu hotellis külas mu sugulane Veronika, kes oli nädalakas oma kallimaga Mallorcale puhkama tulnud.  Kahjuks ei näinud teda väga kaua, kuna nad ise olid hotellis ida-mallorcal ning olid auto rentinud, et saarel ringi vaadata. Soovitasid mulgi seda teha, kuna see saar ei ole ju tegelikult nii suur ning niiviisi näeb rohkem kui lihtsalt hotelli kaudu ekskrusioone võttes.

Töönädal kulges üldiselt samamoodi, nagu ikka. Olin enamuse ajast hommikuses ja õhtuses vahetuses ning ühe päeva lõunases. Ja mis mul aga ükskord tööl juhtus.. oli kiire, nagu ikka ja hakkasin plastik resti ühest kohast teise viima ning lendasin täiesti selili maha peaga vastu põrandat. Endal oli tegelikult päris naljakas, kuid teised töölised ikka muretsesid mu pärast, et kas kõik ikka korras.See juhtus ka sellepärast, et põrand oli päris libe toidust, mis maha oli kukkunud kellelgi ja nii ma siis kukkusingi. Järjest rohkem on hotelli hispaania ja itaalia kliente tulnud. Päris mitmeid olukordi on olnud, kus hispaania keeles tullakse mu juurde küsimustega, millest ma kohe üldse aru ei saa. Siis üritan ta alati kellegi enda läheduses oleva töötaja juurde suunata, kuid mitmed on nii kärsitud olnud ja kohe käega löönud, kui olen öelnud, et vaid inglise keeles räägin. Samas olen mõnest ka aru saanud, kuna tihedalt tuleb samasid küsimusi klientidelt.. üheks on näiteks, et kas siin kakaod ka saab. Kaks viimast töönädala päeva sain mitu korda ka Carlose käest kiita, mis oli eriti positiivseks üllatuseks. Eugenio ütles, et teised on ikka rääkinud, et on mu tööga rahul ja et ma ikka mõtlen peaga ja jätan asju meelde. :D
Esmaspäeval pärast tööd käisime hotelli praktikantidega väljas Magallufis. Seda siis sellepärast,et Alejandra ja Melissa lähevad juba kohe varsti kodumaale tagasi. Alejandra reedel (29.07) ja Melissa pühapäeval. Nii jubedalt kahju on, et inimesed järjest vaikselt ära lähevad.. eriti Alejandra.. ta nii super tore ja armas ikka. Sain teada, et tema pilet Mehhikosse maksis 1000 eurot.. kui kallis!!! Igastahes pärast mu töö lõppu sättisime ennast valmis ning mina, Ale ja Merka läksime hotelli baari kokteile jooma ning hiljem saime teistega kokku pingil, kus eelnevatel õhtutelgi istutud. Nii kaua olime seal, kuni Cris ka oma töö lõpetas ja sealt suundusime edasi Magalluffi.
Järgmine päev tahtsime minna laevaga sõitma, aga see lahkus juba päris varakult ja jäime sellest maha. Üritame siis järgmine kord seda teha.

Cala Saint Vicence 18.07-19.07

Teisipäeval otsustasime Crisiga minna Merkale külla Põhja-Mallorcale. Alguses pidime tavalisel kellajal Palma bussijaamas kõik kokku saama, et siis natukene Palmas olla ja edasi koos Merka hotelli minna. Juhtus aga nii, et Merkal oli kergem äpardus bussile minekul, nii et me trippisime Crisiga kahekesi Palmas ringi. Väga kaua meil seal aga ei olnudki olla, kuna buss, millega saab Cala Saint Vincensesse läks 15.15. Kui oleks hiljem läinud, siis oleks pidanud Polencias takso võtma ning sealt edasi Merka juurde sõitma, kuna bussid väga ei liigu sinna. Esialgu siis läksimegi Polenciasse, kus toimus ümberistumine teisele bussile. Pilet Palmast lõpppunkti maksis 5.55 eurot umbes, nii et ei midagi hullu, kui arvestada, et praktiliselt teise Mallorca otsa sõitsime. Sõit sihtkohta oli minu jaoks päris huvitav, kuna Põhja kant on ikka hoopis teistsugune kui see, kus ma ise paiknen… väga palju mägesid ja rohkem rohelist.... ILUS!! :) Polencaisse jõudes ei pidanudki kaua ootama, teine buss tuli praktiliselt kohe pärast esimeselt maha tulekut. Sealt juba oli Merka hotelli lühem maa, vaid oma 10-15 minutit bussiga. Kohale jõudes avanes super ilus vaade merele, mille juures on suur kaljune mägi.

vaade Merka toa aknast :)

Ilmast rääkides, võib öelda, et Põhjas on palju külmem kui meie juures... seda siis tuulest ehk. Igastahes väga soe just ei olnud oma lühikeses riietuses. Kohale jõudes läksime alguses Merka tuppa, kus veidi aega veetsime ning edasi suundusime üle tee olevasse pubisse, et midagi süüa. Mina võtsin kanasalati ja teised meretoidu salati.. mõlemad olid oma hinda ka väärt, kuna üle mõne aja ei olnud midagi normaalset söönud. Edasi liikusime ära hotelli ning seadsime endale mõnusa olemise. Merkal on näiteks toaga väga vedanud... tal on rõduuuu ja peale selle veel täiesti oma tuba! :) Enamus õhtust veetsimegi siis rõdul snäkkide keskel. Hiljem läksime Alcudiasse, kuna kui juba nii kaugel olla , siis tasub ära kasutada võimalust ning minna ka sealsed peokohti vaatama. Magallufiga seda kohe kindlasti võrrelda ei saa, kuna on ikka palju rahulikum. Mulle aga meeldis! :)

Alcudias

Järgmisel päeval oli plaan minna randa.... muidugi aga just siis kiskus ilm veidi pilve ning vahepeal oli tuult ka. Rand on ka ikka hoopis teine .. vesi on kuidagi puhtam ja laineeeeddd!! Oh, kui lahe oli nendes hullata :D Samas jällegi veepõhi on suuri kive täis, nii et võib jala päris ära lüüa.

Väga kaua me rannas ei olnudki, kuna kõigil kiskusid näljast kõhud krampi. Läksime siis samma kohta sööma, kuna Merka rääkis, et sai sealt ükskord 8 euriga kolmekäigulise eine. Nii me ka siis tellisime.. alustuseks oli pasta polognese, mis oli super heaaa , teiseks oli kana kauboikartulitega, see just midagi nii erilist ei olnud, kuna kana saab suhteliselt tihedalt ka hotellis süüa ning kartulitest ei hakka ma üldse rääkimagi. Lõpuks saime mitme koogi vahelt valida ning nendest võtsime porgandi oma, mis oli lihtsalt super. Kõht sai mõnusalt täis ning jäime väga rahule! Edasi tuli kahjuks 16.45 bussile minna, et 18.40sele bussile Palmas jõuda.. nii ka siis tegimegi. Polencias oli jällegi vahepeatus, kus sain ka ühe pildi jäädvustada:

Kui hotelli jõudsin, olin päris väsinud, nii et ei jõudnudk midagi enam väga teha, kui pesema ja magama ära :)

Musid&paid!!

Hääletud päevad

14.07 läksin ma praktiliselt ilma hääleta tööle. Võite kujutada ette, kui ebamugav ja vastik see võis olla, kui sa pead kuidagi selle oma veidra ja peaaegu, et olematu häälega teistele töölistele või veel hullem.. klientidele midagi seletama. Kolm esimest tööpäeva töötasin ma lõunases ja õhtuses vahetuses ehk siis alustasin 11 ajal. Ei olnudki enam pikalt lõuna ajal töötanud, aga samas oligi hea vaheldus tavapärastele hommikutele. Sain veel suurema kinnituse sellele, et lõunal on ikka kordi rahulikum kui teistel söögikordadel. Esimesel päeval juhtus aga veel midagi… Dominik vigastas oma kätt klaaspudelit avades niiviisi, et ta lausa karjus ja nuttis, kui kätt vee all hoidis. Pärast seda läks ta arsti juurde ning nüüd ei pidanud ta kolm päeva töötama ehk siis rohkem tööd teistele. Seetõttu pandi mind olukorrast lähtudes, peale karritodega jändamise, laudu koristama ja katma. Polnud seda varem sellisel kellaajal teinud (ainult hommikutel) ning sedapidi oli see minu jaoks mõnevõrra uus, kuna laua katmist ei olnud mulle keegi väga õpetanud.. Paco vaid korra kunagi täiesti alguses näitas, aga pärast seda ei tekkinud juhustki, et seda proovida oleks saanud. Mina töötasin siis koos Carlosega kahe viimase karrito juures ehk söögisaalis tagapool. Kõik sujus üsna kenasti.. David, kes mulle alguses natukene ülbena tundus, on just väga sõbralik tegelikkuses. Ta õpetas, kuidas ma õigesti laudu peaks katma ning andis muid näpunäiteid… tore! Õnneks ei pidanud ma väga palju klientidega ka suhtlema ning oma häält raiskama. Mitmed töötajad ikka küsisid teatud ajavahemike tagant, et kuidas mul ikka on ning et ma ikka sooja piima meega jooks. Seda ma ka siis tegin ning minu üllatuseks ei olnudki see midagi nii hull, nagu ma mäletasin. David ja Sandra andsid mulle ka mlingid tabletid, mis peaks kurguvalu ära võtma. Õhtuses vahetuses olin ma jälle köögis, nagu ma nüüd vist alati hakkan olema, kui Adrian tööl on. Tegin siis rahulikult oma tööd ja äkitselt ilmus köögi ukse juurde üks blondide pikkade juustega tüdruk.. mul oli, et okei, pole väga hispaanialik, aga nüüd tuleb siit kindlasti mingi hispaaniakeelne tekst, millest ma midagi aru ei saa.. aga eii.....äkki kostub "Tere!".. Ma juba praktiliselt , et "Hola" vastu ja siis, et eiieii, mis toimub?? Ja oligi niii..  Ühesõnaga tegemist oli eestlasega, kes on varem juba siin Cala Vinase hotellis praktikal olnud kaks kuud restoranis ja üks kuu baaris ning nüüd tuli vanu tuttavaid töölisi vaatama. Käis ise ka Pärnu kolledžis ja lõpetas sel aastal... super tore tüdruk!! Kutsus mind õhtuks Caracase baari, et tal seal tuttav tööline, keda näha tahaks ja et ehk saame mingid tasuta dringid ka. Saingi taga siis pärast tööd kokku... käisime korra Caracases, jõime ühed joogid ning edasi suundusime korraks rannabaari, kus pidi ootama teda Samuel. nonii, ka tema on siis temaga tuttav ja muidugi Jorge kaudu. Seal me väga pikalt ei olnud, kuna Kaisat ootas meie hotelli ees ta sõber, kelle juurde ta sel korral ööseks pidi minema, kuna ta ise töötab hetkel Porto Alcudias ning see päris Põhja-Mallorcal. Tal on vaid üks vaba päev ka nädalas, mis tähendab, et ta järgmine päev pidi juba tööle minema ja väga palju teha ei jõudnudki. Ta lubas kindlasti veel tagasi tulla Cala Vinasesse ning meiega midagi koos teha.. samamoodi ka meid sinna külla kutsuda. Eks siis näis, kas sellest saab asja või ei :) Loodetavasti saab ikka!!! :)

Ülejäänutel tööpäevadel hakkas mul hääl üha rohkem tagasi tulema, aga enesetunne päris hea veel ei olnud. Ühel päeval ostis Eugenio mulle lampi ühe vees lahustuva rohu, rääkides, et see pidavat väga hea olema gripi vastu... tahtsin muidugi maskta ka selle eest talle, aga ta kohe salgas maha, et pole vaja... nii armas ikka järjekordselt! Pean seda iga 8 tunni tagant võtma ja 5 päeva siis. Senini on see päris kenasti aidanud. Dominik aga ei saa oma käega töötada veel pikemalt, kuna vigastas ennast eriti kehva koha pealt pöidla juurest.. Siis Sandral on praegu kõhugripp ja mitmed teisedki töölised tõbised. Eile (16.07) oli näiteks meid seetõttu päris vähe ka tööl.. üksnes 6 klienditeenindajat.. tavaliselt on ikka oma 8-9.. aga saime hakkama! Hommikul polnud kõige hullem ning lõunal tuli Paco ka tööle, kuigi tal pidavat olema vaba päev. Õhtul, kui tööle läksin, siis oli üleüldse uus süsteem aretatud mustade pokaalide asetamisel plastikrestile, et kiiremini saaks. Mingil määral see ka toimis.. ma ise olin ju trollydel ning seekord ei olnudki väga väsitav olla pärast tööd. Täna, kui mul on nüüd 6 tundi vaba aega ja plaanisin randa minna, siis just ei ole ilma.. juba teist päeva pilves :S

Päikest Eestisse! :))