Wednesday, June 29, 2011

...

Vabade päevadele eelneval õhtul käisin korra töökaaslasega mojitot joomas ja juttu puhumas. Seda siis kella 1ni, kuna sel ajal suleti ka see rannabaar... päris mõnus lõõgastus oli pärast töönädalat! Üldiselt möödusid puhkepäevad seekord üsna rahulikes nootides... puhkasin ainult täielikult.. esimesel päeval käisin korra rannas, aga seda ka vaid umbes poolteist tundi, kuna lihtsalt nii kuum oli, et isegi madratsiga vee peal olles, ei suutnud rohkem olla... pea hakkas jubedalt valutama. Käisin päeval korra ka Magallufis, et endale vajalikud hügieenitarbed osta ning ühtäkki oligi juba õhtu käes ning sööma minek. Viimasel ajal ei ole siin toitudega väga kiita olnud.. ikka need friikartulid ja mingi lihamöks või asi... tüütab kergelt ära juba... igatsen häid Eesti toite!!! :D Sealjuures saan ma ju igakord restoranis töötades võtta pärast vahetuse lõppu toitu buffee'st... nüüd, kui ma küll tööl ei olnud, siis mõtlesime Reginaga õhtul käia ja võtta midagi head sealt. Kutsusime ka Alejandra, kes sel ajal veel oli tööl vastuvõtus. Alguses oli plaan ainult midagi kerget võtta, aga sel päeval oli kohe eriti palju igasugu huvitavaid ja isuäratavaid asju seal, nii et sai ikka arvatust rohkem taldrikule krabatud :) Teisel päeval trippisin Palmanovasse.. pildil olev temperatuur oli reaalselt kindlasti vähemalt kümme kraadi rohkem.


Diana Beach Bar :D
 Uudistest siis nii palju veel, et meile tuli veel üks uus praktikant juurde.. Ester. Ta on pärit Ungarist ning tundub ka päris sõbralik. Vähemalt räägib ta väga hästi inglise keelt ning töötama hakkab ta vastuvõtus... nüüd siis on seal töötamas juba neli praktikanti!! :O Ei tea, kuidas küll nii palju. Vahepeal sain ka enda tuppa puhuri Doni käest, kes minuga on alati väga sõbralik.. Nüüd ka täiesti juhuslikult kutsus mind oma tuppa ja küsis, kas tahaksin seda asjandust oma tuppa.. mul oli mudiugi kohe, et jaaa! :D Super! Õhk vähemalt liigub nüüd ringi, kuigi palavus on sellegipoolest toas..

Sunday, June 26, 2011

Time goes fast

Senimaani on töö väga kiirelt kuidagi läinud. Varsti olen juba kuu aega ära olnud, kuid ei ütleks küll, et nii palju juba... aeg läheb kiiirelt :) Nõme on ainult, et väga rutiinseks kisuvad tööpäevad ära - iga päev sama jada. Viimasel ajal on juhendaja Paco ka väga närviline olnud, kuna palju kliente ning seetõttu pidevalt karjub kõigi peale, välja arvatud minu. Seepärast ka toimub töölistel igapäevane kirumine tema tagant. Üldiselt on tööl väga kiire, et ei jagu palju aega niisama olemiseks, aga sain ka mõned pildid tehtud. Pildilt on näha kööki, kus toimub igasugune nõude pesu, puhastamine ja kõik muu. Üritan teha ka hiljem kunagi restorani söögisaalist ja ka teistest töötajatest pilte :)

Dominik, Alejandra ja mina
mina, Alejandra ja Eujenio

Ja meile tuli restorani uus tööline Silvia, kes on siin mingi töölise abikaasa.. nii et tutvtuste kaudu sai siia. Ta töötab ka hotelli vastas olevas Shetlandi baaris. See tähendab, et tal ikka päris palju tööd.. kui ühes kohas lõpetab, läheb juba teise jälle tööle. Eks teisedki töölised tegelikult rabavad nii palju, kui võimalik, tööd teha, kuna kuni oktoobrini kestab see hooaeg ning hiljem on enamus töötud kuni 6 kuud.
Ma nüüd jälle tööle ära, aga kohe-kohe on vabad päevad ja saab natukenegi puhata :))) Mu toakaaslastel hakkavad need juba homme, kuna lähevad entertainment inimestega matkama kuskile Lääne-Mallorcale. Mina aga juhendaja käest ise küsima ei hakanud ning oli juba töögraafiku ära koostanud, nii et ma siis siiski tööl ise. Kahju mingil määral, aga pole vast ka hullu . Eks hiljem kuulen muljeid. :)

Friday, June 24, 2011

San Juan day aka Jaanipäev

23. juunil, kui Eestis tähistatakse jaanipäeva, siis Hispaanias on see päev tuntud kui San Juan day. See tähendab, et siingi on kergem tähistamine selle puhul. Põhiline tegevus toimub rannas, kus inimesed seltskonniti istuvad lõkete ümber ja ootavad südaööd, et siis ujuma minna. Ujuma minek pidi tooma head õnne, nagu ma aru sain. Ma ise alguses väga kindel ei olnudki, kas üldse kuhugile lähen või midagi teen selle puhul, kuna õhtune vahetus lõpeb mul ka alles 22.30. Sellegipoolest otsustasime koos Alejandraga minna siiasamma Cala Vinase randa, et ikka näha, mis moodi siin seda päeva tähistatakse. Juba ranna poole minnes oli super ilus vaade kaugemalt ... lõkketuled sirasid rannas!
Playa Cala Vinas 
Üllatuseks oli jube suur tuul, mistõttu oli ka päris külm olla. Kuna me arvestasime, et õhtul/öösel on tavaliselt soe, siis ei pannud me ka väga soojalt riidelt, vaid just midagi kerget selga, et kohe välja minna. Kohalikust ranna baarist ostsime ühed mojitod ja istusime liivale, et oodata südaööd.
Cala Vinas beach bar 
me & Alejandra


Vahepeal nägime ka töökaaslasi, kes meid muidugi peole edasi kutsusid, aga me olime mõlemad ühtemeelt, et kui läheme, siis ei tõota järgmisel tööpäeval head. Seega jäime meie kindlaks, et oleme natukene veel ja siis ära hotelli. Ujuma me ka minema ei hakanud, sest ikka tõeliselt külm oli lõpuks. Päris paljud jätsid sellepärast ma arvan ka minemata. Aga võib öelda, et uut moodi jaanipäev oli, kuid jäin rahule ja tore oli :)

Thursday, June 23, 2011

Buenas tardes!

Viimased päevad on väga kiirelt käinud ning ei olegi väga palju arvuti ligidusse jõudnud. Juhtunud on küllalt, nii et üritan kõigest, mis pähe kargab ka kohe kirjutada. Alustada võib siis juba tööst, mida ma siin juba eelnevaltki olen kirunud, et on väga väsitav ja nii on ka senini olnud. Hotell on otsast otsani kliente täis, nii et väga tegusad päevad olid ja hakkavad ka edaspidi olema. Praegu on kätte jõudnud see mõõna periood mulle tundub... on ka igast jamasid asju hakanud tulema järjest. Näiteks mu töökaaslane Alejandra käis nädalavahetusel (tal on siis kaks vaba päeva) Barcelonas oma tuttavatel külas.. väga lahe iseenesest! J Aga kehv asi selle juures on see, et talt varastati metroos ära rahakott, kus olid kõik tema dokumendid ja raha... õudne! L Nüüd peab ta kuidagi kuu aega siin hakkama saama, aga see võib päris raske olla, ma usun. Siis Melissa sai siin mingi päev päikesepiste või midagi ning tal oli ikka päris paha olla. Seetõttu ei läinud ta ka kaks päeva tööle, kuna pidevalt oli südapaha ja käis oksendamas.
Peale selle on mul alates pühapäevast üks silm punane ja valus. Olen selle vist ära hõõrunud, nii et väga ebamugav ja halb on olla. Sellepärast küsisin ka esmaspäeva õhtul töölt ära, kuna ei oleks suutnud lihtsalt selles kiires tempos kaasa töötada. Minu üllatuseks oli mu juhendaja väga mõistev selles osas ja lubas mu ära. Alguses, kui hommikul talle seda mainisin, et kas oleks võimalik ehk õhtu vabaks saada, siis ta suunas mind kohe Anny juurde, kes mulle näitab, kuhu minema peaksin. Ühesõnaga ei teinud teist nägugi, kui ütlesin,et mul selline jama. Käisin ka siis kohe pärast tööd esmaspäeval Magallufis apteegis, et endale mingid silmatilgad osta. Mul seekord ka joppas, kuna Regina juhendaja Anjela võttis mind auto peale ja viis ära. Sain apteegist endale mingid 5 eurosed silmatilgad, aga senini need väga palju aidanud ei ole.. rohkem lihtsalt niisutamiseks. Otsustasin siis siiski arsti juurde minna järgmisel päeval. Kuna ma sain Anny käest mingi kaardi, kus on arstiasutused peal olemas, siis mõtlesin, et lihtsalt lähengi esimesse neist. Muidugi oli see minek täielik failure, kuna nendes olid vaid eraarstid. Üks visiit pidi maksma 60 eurot!!! :O Õnneks oli väga sõbralik naine vastuvõtus ning seletas mulle, kuhu ma minema peaks, et saaksin tasuta oma ravikindlustuskaardiga. Kirjutas mulle paberile üles, mis on selle koha aadress, kui tahan taksoga minna ning näitas mulle ka mu kaardil, et see asub Palmanovas. Kell aga oli juba nii palju, et mõtlesin,et pean ikka õhtusöögile minema ning jätsin arstikülastuse teiseks päevaks. Nägin sööma minnes töökaaslast Juanjot, kes lubas mind ära viia sinna järgmisel päeval, kui ta kell 16 lõunase vahetuse lõpetab.. väga armas jällegi J Kolmapäeval siis saingi taga kokku ning ta viis mind ilusti ära sinna ja tuli kaasa ka. Alguses läksin vastuvõttu, kus üks naine võttis mult mu ravikindlustuskaardi ning tegi sellest koopia ja edasi suunas ühte kabinetti. Seal üks naisarst uuris mu silma ning sealt omakorda saatis mind järgmisesse ruumi  teisele korrusele. Siis aga enam nii kiirelt ei läinud ning tuli ukse taga järjekorras oodata, kuni su nimi öeldi ja sisse võisid minna. Sealt edasi ma jäin üksi, kuna Juanjo pidi juba 18.30 tööle minema ning tahtis ikka enne seda süüa ka. Tuli oodata oma pooltundi vähemalt ning kuna niii kuumad ilmad on nüüd, siis õhku ka seal koridoris üldse polnud. Lõpuks kui minu nimi kutsuti, siis võttis mind vastu sõbralik meesarst. Vaatas mu silma, pani mingit oranši vedelikku silma, et vaadata, kas mul on mingi kriimustus või asi ka. Õnneks seda ei olnud, nii et sedapidigi hea. Kirjutas mulle siiski välja mingid antibiootikumiga silmatilgad. Need ostsin ma ka kohe seal läheduses olevast apteegist ära. Naljakas on see, et need maksid midagi euro ja peale, kuid eelmised tilgad, mis ostsin ja ei olnud mingi antibiootilise toimega, olid palju kallimad. Edasi kõndisin ma Palmanovast Cala Vinyasesse, kuna teadsin juba seda teed ning ei tahtnud hakata takso peale raha kulutama. Nüüd siis olen ka kohaliku haigla ära näinud! :D Ja asub see Sandra hotellile (Palmanova Palace) väga lähedal.. üle tee pmst.

Tööl olles sain tuttavaks ühe uue praktikandiga Slovakkiast, kelle nimi vist oli Mike ja kes töötab aednikuna siin. Senimaani on ta väga vaikne ja eemalehoidev tundunud, aga võib-olla see on see alguse asi. Kutsusime Juanjoga ta isegi randa, kui mõtlesin esmaspäeval minna.. mul aga sellest minekust midagi välja ei tulnud oma silma pärast. Nii palju siis tööst, aga vahepeal on ka peale halva midagi head olnud. Näiteks oli Reginal sünnipäeva laupäeval, mida tähistasime teisipäeva õhtul. Alguses olime siin meie hotelli juures pingil ning nautisime ilma ja head seltskonda. Esmalt olime mina, Regina, Sandra,Cris, Merili ja Lisanne ning hiljem liitusid meiega korraks ka Melissa ja Alejandra. Edasi suundusime sealt Magalluffi .. kaasaarvatud mina, kes ma alguses mõtlesin, et võib-olla ei hakka minema, kuna vaja silma puhata, aga siis tuli juba teistelt jutt, et tule ikka jne, nii et nii see siis läks. Pidu oli iseenesest tore ja kõik, aga nüüd jälle jube väsimus peal ning tahaks vaid puhata.

Regina 21

Ja hakkab see orjus jälle pihta .. oh no!  L Neid vabu päevi võiks rohkem ollla!!  Nüüd hakkab mul palju igavam ka tööl, kuna Alejandra läheb järgmisest esmaspäevast vastuvõttu tööle ning mul ei ole kellegagi töö juures väga rääkida.. enamik valdab ainult hispaania keelt. Eks näis, kuidas siis olema hakkab..

Saturday, June 18, 2011

Don't worry, be happy!

Heyyyaa! :)
Kolmapäeva õhtul läksime, nagu plaanitult, shishat tegema ja Sangriat jooma Crisiga. Oi, kui mõnus oli!! Väga ilus ja soe õhtu ning hea seltskond - mida veel tahta! Oleks kas või pärast kuskile edasi läinud, aga järgmisel päeval pidi juba jälle tööle minema. Need puhkepäevad lähevad kohe ekstrakiirelt ning hakkab jälle see rutiinne töönädal peale. Esimene päev tööl oli mul ikka täielikult ebaõnne täis. Ei olnud ennast täielikult välja puhanud ning olin seetõttu terve päev uimane. Hommikul oli veel enam-vähem, sai asjad kenasti tehtud ja ei miskit probleemi. Õhtul aga käisin ringi nagu peata kana... tööülesandeid oli jälle palju ning pidevalt tuli kiirustada. Ühesõnaga suutsin mustade pokaalide ja klaaside kandiku söögisaalis maha kukutada - kuiii jubee! Sellele järgnevalt läksin tõin kohe harja ja kühvli, et segadus ära koristada. Midagi hullu iseenesest ei olnudki, kui arvestada, et midagi sellist võib igapäev juhtuda, aga alguses ikka ehmatas ära küll, kui mõni külalinegi ohkama hakkas. Samas kaastöötajad ütlesid kõik nagu ühest suust: "Don't worry, everything's okey". Pärast seda oli aga sellegipoolest veidi kohatu olla, kui mul veel tööpüksid ka peale läinud jookidest märjad olid... ja vaatamata sellele pidin ikkagi kohe ka edasi töötama. Õnneks pärast seda oli juba enam-vähem ning midagi rohkem ma ära ei lõhkunud. Töö vahepeal käisin ka veidikeseks Magaluffis šoplemas, tahtsin endale veidi suuremat käekotti, kui need, mis mul kaasas, aga muidugi ühe asja järele minnes, leiab ikka rohkem ning nii oli see ka nüüd. Väga kaua ma seal ei käinudki, kuna päike lõõmas ikka jubedalt ning õhtul tuli ju jälle tööle minna, nii et arvestasin ikka sellega, et ennast päris ära ei väsitaks.
Reede kulges vaiksemalt nii tööl kui ka töö vahepeal. Hommikuses vahetuses olin küll veidi tuim, aga tegin pärast tööd uinaku, et selleks õhtuks puhanum ja värksem välja näha. Aga ürita siin mega palavuses magada päeval.. isegi kui aken ja uks on lahti toas, ei päästa see midagi, ei mingit õhku ning väga hästi see lõunauinak just välja ei tulnud. Siiski olin õhtul palju ergsam ja paremas tujus, kui eelmisel korral. Töö sujus ja kliendid olid toredad, nii et väga hea.
Täna, 18.06, on Reginal sünnipäev ning kuna me Crisiga ei osanud väga midagi kinkida, siis tekkis mõte kutsuda sünnipäevalaps töö vahepeal kella 17ks jäätist sööma. Mõte siis tuleneb sellest, et ta meil suurem jäätise fänn, nii et ma loodan ja usun, et see just kõige halvem plaan ei ole :) Tööl läks täna ka üldiselt hästi.. Uudseks oli see, et sain 15 eurot jotsi. Ei teadnudki, et restorani poole peal ka jagatakse ülejäänud raha kõigi töötajate vahel ära.. ja võrdselt. See on vaid positiivne! :)

Wednesday, June 15, 2011

Free days

Esmaspäeva õhtul oli päris kiire tööpäev ning nii palav vist ei ole mul veel töö juures olnudki. Nii köök kui ka saal olid sõna otseses mõttes nagu saunad - ei mingitki õhku. Muidugi ma rabelesin ka nii, et laup oli märg jällegi ning jäi selline mulje, et mina teengi kõige rohkem seal. Eujenjo ütles näiteks mulle,et ei tea, miks mind saali peale rohkem teenindama ei panda, et ma nii sõbralik ning et ma tooks hotellile palju kasu - vot, kui armas! Ja isegi, kui mul on nüüd need uued jalanõud.. need hakkavad ka kergelt taldadele.. ühesõnaga isegi talla alla mõni vill tulnud.. uskumatu! Sain korra ka ühele lauale lina panna, aga kuna ma täpselt ei osanud ka seda teha, kuna sellel ka mingi oma nipp jällegi, kuidas see kiiresti ja korrektselt lauale saaks pandud, siis üks töökaaslane Juan näitas mulle seda... päris ongi see mul enam meeles, peab ikka ise ka ju proovima, sest nii jääb paremini meelde.
Pärast tööd (13.06) tuli Crisil sõbranna meie juurde ning neil oli plaan minna Magaluffi peole. Ise ma alguses plaanist väga palju ei teadnud ning ka seda, kas ise üldse hakkangi midagi tegema. Lõpuks suudeti mind ikka ümber rääkida. Sättisin ennast valmis ning läksime Merkaga hotelli baari väikesele dringile Crisi ootama, kes pidi 1ni tööl olema. Hiljem liitus meiega ka Regina. Ma küll kindlalt ei teadnudki, kas võime kui töötajad baaris viibida, aga töölised olid kõik väga sõbralikud, nii et siis vist mingit probleemi selles osas ei peaks olema. Väga mõnus oli seal basseini läheduses väljas istuda ja kokteili juua. Saime rummikoolad ka poole odavama hinnaga ehk siis 1.70ga kui muidu on 3.70 eurot. Ja siin on nii, et ikka saad ka midagi oma makstud joogi eest.. st üle poole oli rummi. Magaluffi minekul vedas meil jällegi.. Jorhe lubas meid seekord ka ära viia, nii et väga super. Cris sättis ennast kiirelt valmis ning minek! Nüüd tundus seal kohe palju parem, ei olnud sellist šokki nagu esimene kord oli. Ja üllatuste üllatus... sattusime kokku teiste siin kandis töötavate eestlastega minu koolist.

See oli kõigi jaoks ikka väga super. Käisime mitmetes klubides ning külastasime ka korra Magaluffi randa, et korra ka peo melust eemale saada. Õhtu kulges väga hästi ning jäin ülimalt rahule. Meie tulime Crisiga taksoga tagasi ning enne seda suutsime kuskilt burgeri putkast ka läbi käia muidugi - kaks nälga :D Hotelli saades jäime ka pmst kohe magama, kuna töönädal ja kõik väsitas ikka päris ära. Siinsetest pidudest rääkides, toimuvad need ju igapäevaselt, vahet ei ole mis päeval sa lähed :D Samuti on iga klubi ja pubi juures inimesed, kes kõiki sinna meelitavad, tehes igast sooduspakkumisi jookide jne osas.
Esimesel vabal päeval läksime pärast hommikusööki kohe randa, kuigi kõige parem just olla ei olnud. Mina, Cris ja Merka olime vähem, kuid Regina võttis ikka oma 4 tundi vähemalt päikest. Ma oleks totaalselt ära kõrbenud, aga tal pidavat teistsugune nahk olema ja mitte nii kiirelt päike peale hakkama. Pärast õhtusööki käisime Crisiga ka Magalufis kergel šopingutriiul. Mis kõige huvitavam selle juures, meid võttis sinna minnes peale meie hotelli kõige kõrgem boss, nimi vist on Raphael. Meil oli nagu WOW, milline auto (uus mercedes) ning et ta niimoodi meid ära tundis. Ma räägin.. siis lihtsalt on nii head inimesed. Igastahes käisime Crisiga 5 tundi kokku seal ja vahtisime lihtsalt pooli asju nii, et silme eest läks kirjuks. No ikka väga palju ilusaid asju ning esmajoones ei oskagi kohe midagi välja valida. Osad asjad me ikka sealt saime, nii et päris tühjade kätega ei tulnud. Muidugi juhtus ka nii, et leidsin mega ilusad plätud sealt, aga just minu nri ei olnud. Tagasi tulles suutsime ka natukene ära eksida, nii et tuli ühest kohalikust restoranist küsimas käia, et kuhu poole Cala Vinas jääb. Leidsime siiski õige tee ka üles..
Täna käisime jälle rannas.. seekord siis ostsin endale ka ujumismadratsi.. roooosa:) Sellega on kohe eriti superluks rannas vee peal ulpida ja mõnuleda. Päike kõrvetas ikka päris hästi, kuna meie tulime Crisiga varem ikka rannast ära. Rannas olles oli eriti ahvatlevaks jetid, mis seal ümbruses ringi tiirutasid. Korra tulid nendel sõitvad tüübid meiega ka rääkima, aga hiljem enam mitte, nii et meie lootus sõitma saada, ei läinud läbi. Aga ma usun, et teine kord kindlasti küsib, mis selle hind ka on ning saab ka siis äkki ühe väikese sõidu teha. Aa ja siin rannas on teistsuguseks asjaks see, et enamik naisi päevitab palja ülakehaga - see on täiesti lubatud ning tavaline, kuigi ise küll nii ei saaks. Pärast randa tulime internetti ning äkki ilmusid meie juurde Jorhe ning temaga kaks tüüpi. Üheks oli Jorhe poeg Samuel, nagu ta väitis ning teise nime ei mäleta. Nad olid väga sõbralikud ning lubasid ka hiljem meid välja kutsuda. Naljakas oli see, et Samuel küsis meie sünnipäevi ning siis kui ütlesime, et mul veebruaris ja Crisil oktoobris, siis ta vastas, et oh saabki tähistada. Rääkis ka, et on siin hotellis varem ka töödanud oma 3-5 aastat ning elas ka esimesel aastal selles toas, kus meie oleme. :D Nüüd õhtul mõtleme Crisiga minna vesipiipu tegema ning ühe Sangria veini osta, et enne homset tööpäeva olemine mõnusaks teha.

Adioooos, amigos! xoxo

Monday, June 13, 2011

Rapido rapido

Hola-hola!
Nüüd ei ole ma pikalt blogida jõudnud, kuna tööl on küllaltki kiire ja kurnab päris ära. Hotelli on tulnud järjest rohkem külastajaid ning seeläbi muutub ka restoranis töö aina rohkem rabelemiseks. Melissa, kes töötab vastuvõtus, on ka pooleldi restorani poole peal tööline ning tegeleb seal inimeste üle lugemisega.. pidi väga tüütu töö olema, kuna seisad pidevalt vaid ühe koha peal, aga pole midagi teha.. juu siis on oluline. Igastahes luges ta ära ükskord näiteks 450 inimest õhtusöögi ajal. Seega ma ei imesta, et töötan nii ,et selg ja laup märjad. Viiest tööpäevast (09.06-13.06) neli töötasin ma hommikuses vahetuses, milles nagu eelnevaltki olen maininud, meeldib mulle rohkem. Saab rahulikumalt töötada ning otsest minu juhendajat ka sellel ajal ei ole. Täna olin ka lõunases ning kuna see on juba viies päev jalul, siis ei jõua ära oodata, kuna homne juba kätte jõuaks. Siin töötamise juures on kõige häirivamaks see, et kõik töötajad on need nö kõige targemad. Üks räägib mulle ühte, et tee nii ning siis tuleb teine ja, et "No, no" ning näitab teistmoodi, kuidas midagi teha. Nii et saa siis aru, mida ja kuidas tegema peab.Nüüd siis hakkab see hetk kätte jõudma, kui tahaks öelda, et aitab küll töö tegemisest, aga tegelikult on nii palju veel ees. Võrreldes Eestis töötamisega on oluline siin, et sa pidevalt naeratus näol ringi käid, sest kui oled tõsine, siis tuleb keegi kohe küsima, et "Que paso?". Päris raske on seda ka saavutada, kui pidevalt ühest kohtast teise jooksed ja pea laiali otsas on :D Naljakas on ka see, et igakord "Hola-hola"  ringi käid, peale selle on tavaline ju ka pidevalt küsida, et kuidas läheb pmst, et igapäevaselt. Kõigil alati vastuseks Bien, aga samas näost nüüd küll alati näha ei ole seda.. eks neid ka ikka väsitab kõik see.
Ilmad hakkavad meil ka üha kuumemaks nüüd minema vist, kuigi ma väga välja pole sattunudki. Õhtul, kui magama lähen, siis on tunda, et õhk on toas päris niiske ning raske on magama jääda. St. ei higista otseselt, aga vastikult kleepekas on olla. Sai ikka üks uinak pärast töötamist ka ära tehtud eile, kuigi enne seda ikka mõtlesin, et see vaid aja raiskamine. Täna sain ka omad tavariided pessu anda... ehk siis eile käis mu juures restoranis toateeninduse poole peal töötav Doni, kes kohtleb mind alati väga hästi ja armsalt, mis sest et temast küll väga aru ei saa, kuna ta räägib vaid hispaania keeles. Igastahes tuli ta eile mu töö juurde ning hakkas muga rääkima ja ma ei saanud jälle midagi aru. Õnneks olid Sandra ja Eujenjo(Gabriel) seal samas ning tõlkisid mulle, kuigi kui ma ikka kuulsin ma ei tea mitu korda "rapos ja rapos", siis sain isegi aru, et vist on riietest juttu.
Olen nüüdseks ka siinsete toitudega rohkem ära harjunud, mis sest et need friikad meil igapäevaselt toidulaual on.. Pühapäeval on näiteks kõige mitmekesisem valik üldse, siis sai peale soolase toidu ning puuviljade ka kooki ja jäätist.. hea! Ka oli ükskord näiteks valget hallitusjuustu, mis on minu jaoks vaid rõõm! Minu tööala juures on hea, et saan ka ju alati ka pärast tööd midagi endale alles jäänud toidust kaasa võtta. Töökaaslased on ka senini väga toredad olnud, aga leidub ka selliseid, kes endale sellise mulje jätavad, et vaataks ńagu viltu või midagi. Näiteks, kui eile tööl olin, siis mulle ei antud 5 minutit pausi, mis tavaliselt igapäevaselt antakse. Samuti ei teatud, et võin toitu minna võtma, aga eks see võis tuleneda ka sellest, et Pacol oli vaba päev ning keegi otseselt mind ei jälginud ja ei pidanud võib-olla kohustuseks ka. Mina näen suhteliselt tihedalt ka hotelli kõige kõrgemat bossi, kes käib vahepeal restoranis söömas.. vahepeal on ta küll väga tore, aga samas mõnikord tundub väga tõsine ja kuri. Ükskord oli ta näiteks ühele töölisele öelnud, et Gabriel peaks oma nö habet, mida tal praktiliselt ei olegi, ära ajama, et väga korrektne oleks. Nii et võib öelda, et kohati on siin tööandjad väga nõudlikud.
Viimastel päevadel ma väga muud paljut teha ei ole jõudnudki muidu. Laupäeva õhtul pärast tööd küll käisin oma töökaaslasega Palmas... kui ilus see linn ikka on!! Ja kui palju rahvast on laupäeva öösel.. kõik teeääred olid paksult autosid täis pargitud ning inimesi oli terve linn täis. Nägin autoga mööda sõites ka kohalikke klubisid, millest üks oli Titos ning tundus väga eksootiline ja huvitav. Samuti nägin kaugelt ka katedraali, mis oli väga ilus öövalguses ning kindlasti päeval ja seest veel enam.. peab külastma kindlasti kunagi! Siis nägin ka Corte de Ingles kaubamaja, kus pidavat asjad väga kallid olema. Ühesõnaga oli väga mõnus niiviisi linna jälgida. Käisime ise muidu ühes baaris veidi istumas, mis oli järjekordselt väga kena rannaäärne koht, aga jällegi suhteliselt kallis.. Jõudsin 3ks ilusti hotelli tagasi ning järgmisel päeval tööle, mis sest, et neli tundi und  sain nautida vaid. Juhtus ka see, et alarm ei hakanud mul õigel ajal tööle või õigemini oli see mul pandud nii, et nädalavahetusel ei ärata, nii et oleksin peaaegu, et sisse maganud. Õnneks ärkab Regina ka umbes 7 ajal ja tänu sellele jõudsin ka õigeaegselt tööle.
Selleks korraks kõik, kuna pean jälle tööle ruttama, aga saadan suured soojad kallid Eesti!!

Thursday, June 9, 2011

8-9. juuni

Eile (08.06) puhkasin ennast järgmiseks päevaks välja, et tööle minna. Käisime Reginaga rannas (õnneks oli ilus ilm, kuigi eelnev öö sadas täiega padukat). Väga mõnus oli järjekordselt.. mulle ikka hakkab üha enam siin olemine meeldima :)
Cala Vinas hotell tagantpoolt siis:)



Täna (09.06) olen hommikuses ja õhtuses vahetuses tööl. Hommikuses siis ainult neljapäeval ja reedel ning edasi jälle lõunases. Nüüd, kus mul uued jalanõud on, möödub töö tegemine palju rõõmsamalt. Niiviisi ei olegi tegelikult midagi nii hullu, kuid eks kiire on ikka ja alati. Samuti leian, et hommikul on palju parem ikkagi, kuna siis saan kohvi võtta masinast ning ei ole niivõrd palju jooksmist kui õhtul. Täna juba sain ise rohkem laudade pealt nõusid korjata, mitte ei pidanud pidevalt karros'id vedama. Seegi kord tulid mõningased kliendid osade küsimustega, millele ma ise kohe alati vastata ei ole osanud. Näiteks ühed kliendid olid tellinud endale lõuna pakiga kaasa, aga mina ei teadnudki, et sellist asja teha saab. Seega võib öelda, et iga korraga õpin ja saan midagi uut juurde.. igav ei hakka! :) Naljakas on see, et tööl olles Alexandra küsis mitu korda mult, et kas ma räägin koduste ja kõigiga Eestis ikka ja alati eesti keeles. Arvas, et inglise keel on ka igapäevaselt kasutuses, aga ei. Seega ta väga üllatus, mis tundus minule jällegi omakorda muhedana. Ta lubas mind ka hispaania keele õppimises aidata, kui mul vaja, nii et väga tore :) Õpetasin talle ka mõned eestikeelsed sõnad.

Besos!!

Wednesday, June 8, 2011

PALMA - 7. juuni

Teisipäeval, nagu plaanis ka oli, läksime me Palmasse uudistama. Eelnevalt olime uurinud bussiaegade ja liikumise kohta. Teadsime, et bussid alustavad kuskil 9 ajal sõitmist meie hotelli juurest ning kõige hilisem buss, mis tagasi liigub Palmast Magaluffi on kell 18-20 ajal, kui õigesti mäletan. Igastahes meie kavatsesime minna kella 9.35se bussiga, et jõuaksime ka kunagi normaalsel ajal tagasi. Läksime siis juba varem välja bussipeatuse juurde, mis on kohe meie hotelli juures, sinna jõudmiseks ei lähe minutitki. Enne seda räägiti mulle ka, et bussid tulevad kohale +- 20 minutiga. Nii ka pmst on, kuna meie buss hilines ka oma pool tundi, nii et ootasime päris pikalt seda. Bussipilet Palmasse maksis 2.90 eurot. Saime hiljem teada ka,et vahet ei ole,kust bussile minna, kas Magalufist või Palmanovast, hind on vist sama. Igastahes buss oli tavaline nagu iga teine Eestiski sõitev liinibuss, ei midagi ülemäärast, aga ka ei midagi hullu. Sõit Palmasse kestis umbes 30 minutit vist, täpset aega enam ei mäleta. Jõudsime igastahes ilusti Palma äärelinna, kus asub suur 5-korruseline ostukeskus Porto Pi.

Seal oli igasugu poode nii Bershka, Mango jne. Ühesõnaga igasugu erinevaid, mis on ka Eestis. Hinnad seega ei olnud seal just kõige odavamad, nii et õige aeg seal šoplemiseks oleks juuli ja august, nagu ma teistelt kuulsin. Siis pidavat olema suuremad allahindlused. Käisime veidi aega seal siis ringi ning Cris sai oma sõbrannaga kokku, kes tuli Põhja-Mallorcast talle külla. Põhiline asi, mida ma tahtsin sealt saada, oli telefonikaart, et saaksin ka vanemate/tuttavatega natukenegi rääkida. Leidsime ka vastava poe üles, kus neid müüdi, kuid muidugi oli selleks vaja ka passi, mida mul kaasas ei olnud. Kui olime ostukeskuses ära vaadanud, siis me Reginaga mõtlesime tagasi minna, et siis saada kokku Sandraga, kes meie kursuseõde ja on Palmanovas praktikal. Bussiaegadega kohe ei jopanud, kuna jõudime peatusesse 14 läbi midagi ja kella 14 ajal pidi see minema, nii et uurisime veel ringi ning jõudsime kella 16sele bussile, mis tuli ka oma kakskümmend minutit enne peatusesse. Osad pildid Palmast järgnevalt:




Bussi pealt läksime maha Palmanovas, et seal enne Sandraga kokku saamist poodides ringi vaadata ja mulle jalanõud leida, kuna Palmast ma neid ei saanud. Õnneks ma ka need sealt lõpuks sain ning olen ülimalt rahul. Võib öelda, et see on täielik šoppamisparadiis!! Leidsin niinii palju ilusaid asju, mis silma jäid.. super! Edasi saime Sandraga kokku, kes meile teepeale vastu jalutas. Käisime natukene ka Palmanova rannas istumas...//


 Palmanova rand

sellised pudelid siis :D

yabadabaduuu!


//ja siis edasi liikusime Sandra hotelli poole, milleks on Palmanova Palace. Seal käisime sõime 18 ajal kõhud täis ning siis hakkasime hotelli tagasi liikuma. Lõpuks olime jalgadel olnud oma 12 tundi, kui hotelli jõudsime... päris väsitav, aga igati mõnus päev oli!! :) Õhtul, kui netti läksin ka töökaaslast Jose-d, kes fuajeest mööda kõndis. Tuli ikka teretama, nagu siin alati kombeks on. Pidevalt on 'Hola, hola'. Kui inimesest tuimalt mööda lähed, siis võib see hispaanalste hulgas isegi pahameelt tekitada, kuna nendele on see väga kombekohane. Edasi kutsus ta mind ka veidikeseks välja, et näitab mulle veidi ümbrust, kuna tal auto ja saab ka kaugemale minna. Viis ta mind siis kuhugi superkallis baari/restorani, kus maksis mojito ka oma 12 euri, mis oli tavalises suuruses klaasis. Ma ikka üllatusin ja ütlesin,et nii ka päris ei saa, et kallis on, aga tema ikka, et üks kord võib. Nii siis jäime sinna ja ajasime veidi juttu. Ja mis vaade sealt avanes.. lihtsalt super!! See on ehitatud pmst mere äärde ning üheltpoolt nägi Palmanovat ja teiseltpoolt oli näha veidi Palmat. Samuti oli seal sees ka bassein... kahju, et ma digikat kaasa ei võtnud. Igastahes oli tore käia ka kuskil, kuhu muidu ise ei satuks. Üks asi, mis on ka hispaanlastele kombekohane on põsemuside tegemine, nagu seda ka paljud teavad. Eks on see ka siin levinud ning meile kui eestlastele veidi võõras, aga huvitav jällegi :)

Monday, June 6, 2011

6. juuni

Päevast väga paljut lisada ei ole. Tööpäev nagu ikka, aga võib öelda, et hakkan siin olemisega ja inimestega üha rohkem ära harjuma. Raske on küll keeleliselt.. tahaks ikka hispaania keelt selgeks saada natukenegi, aga kõrvalt lihtsalt kuulates, kuidas töökaaslased omvahel kiirelt hispaania keeles räägivad, siis ei suuda küll midagi aru saada väga, veel vähem meelde jätta. Ma üritan siiski vabadel hetkedel, mida senini niivõrd palju ei ole, õpiku abigagi endale midagi selgeks teha. Täna näiteks käisin pärast esimest vahetust rannas päevitamas .. kui mõnus ikka.. :))) Nägin hiljem ka mu töökaaslast kokapoissi Johni..hispaania päraselt siis äkki Jose, pole kindel, peab ikka üle küsima. Ta tuli minu juurde ja ajas veidi juttu. Rääkis, et tal auto ja saaks ehk ise ka mulle siin ümbrust näidata, mis oleks hea, arvestades, et auto rentimine ise oleks päris kulukas. Rääkis ka surfamisest, et tal näiteks sõbrad tegelevad sellega ning Põhja-Mallorcal pidid selleks paremad kohad olema ehk siis lainelisem meri. Pärast rannas käiku läksin käisin ruttu hotelli vastas olevas suveniiripoes/supermarketis, kus müüakse igast tarvilikke asju.. sealt sain endale plaastrid, mida mul õhtuks kindlasti vaja läks, et ma ikka tööpäeva vastu peaks. Tööl väga hull ei olnud, ainult, et ma ei jõudnud sööma ning lõpu poole hakkas juba kõht tühjaks minema. Õnneks aga sain ju jälle enne restorani sulgemist midagi kaasa võtta ja seda ma ka muidugi tegin :D Tööpäev oli täitsa okei - lohutasin ennast mõttega, et järgmised kaks ´päeva on mul vabad. Ma olen rahul, et mul on seal on tööl Alexandra ja Gabriel - nendega on vähemalt väga hea suhelda ning saab nalja ka. Täna näiteks, kui Gabriel laudu koristas, siis rääkis, et kui imelikke kliente ikka on, et ühed eriti lollid blondid vene naised olid, keda tema teenindas :D ning Alexandra on ka väga tore,rääkisime, et võime koos mõnikord randa minna või kutsus ka enda tuppa, et tal mingeid filme, et saab vaadata põhimõtteliselt. Kahju ainult see, et mitmed praktikandid lähevad siit hotellist palju varem ära kui mina.. juba, et juulis (näiteks Alexandra ja Melissa).
Ma väga pikalt ei jõua ka alati kirjutada, kuigi mõtteid ja asju, mida mainida tahaks on kindlasti palju rohkem. Vahepeal võib-olla lisan eelmistele blogidele mõne märkuse või asja juurde, kui midagi selle sündmuse või ajaga meenub. Homme on plaanis minna Palmasse ringi vaatama ja šoplema. Loodetavasti saan sealt endale kohaliku telefonikaardigi, et saaksin sellega siis suhelda kodustega, kuna siiani ei ole seda korda saanud. Õnneks saan siiski töö jaoks äratust panna ka ilma kõnekaardi olemasoluta. Kuulsin ka Alexandralt täna, et  kohaliku kõnekaardile helistades ei lähe enda kaardilt raha maha... ei tea, kas see ka siis õige jutt. Eks homme uurib seda asja lähemalt. Põhiline on see, et uued tööjalanõud saaksin.. praegugi jalad tuimad.

Magaluf - 5.juuni

Eilne tööpäev (5.juuni) lõppes väsitavas taktis järjekordselt. Kliente on siin hotellis ikka väga palju ning nii, kui ühed lahkuvad, tulevad juba uued peale. Töö on mul ikka sama, nagu eelnevalt olen juba kirjeldanud. Mida ma ei ole veel maininud vist, on see, et saan igakord pärast vahetuse lõppu alati saalist endale toitu kaasa võtta, aga seda siis alles natukene enne restorani sulgemist. Mu juhendaja Paco tavaliselt annab mulle õigeaegselt märku selleks. See minu meelest väga hea, kuna saan igasugu magustoite ja asju võtta, mida tavaliselt töötajate söögipausidel ei jagata ning kuna mul on need söögiisud siin, nagu on, siis on see minu jaoks super :) Mu töökaaslane Alexandra rääkis ka, et ega talle see töötajate söök väga maitsegi.. ega pole ime, kui igapäevaselt on mingid friikad laual:D
Pärast tööpäeva oli plaanis minna siis Magalufi klubisid üle vaatama, aga enne seda tuli oodata ka Cris ära, kes on tavaliselt 1-ni tööl. Kuulsin, et peod siin pididki algama umbes sellisel ajal ja kestma kuni 9ni hommikul .. huvitav :D Aga sinna minek.. see tähendas siis suuremal hulgas unega võitlemist, kuna töö järgselt tavaliselt midagi väga teha ei ole jõudnud senini. Sellegipoolest mõtlesime, et ikka peaks minema, et ka oma silmaga siis ära näha, millised need peod ja inimesed seal siis õige on. Enne seda olin kuulnud nii Alexandra kui ka Gabrieli käest, et seal pidavat väga hull olema, et inimesed täis ja räuskavad jne... ühesõnaga neile ei ole väga meeldinud seal õhtul. Mõtlesin, et ah midagi nii hullu ka nüüd vast pole, ka meil omal Eestiski näinud täis inimesi ja pole viga. Crisi töö lõppedes sai tema töökaaslane Jorhe meid Magaluffi ära visata ning temaga kaasas oli veel üks töötaja, kes meid hiljem linnas natukene juhatas. Ja mis šokk mind tabas, kui sain pubide ja klubide piirkonda.. no ausalt... sellist asja pole ma elusees näinud... absoluutselt kõik inimesed on täis ja räuskavad.. kaasaarvatud siis tüdrukud/naised, kes nägid näost super ilusad välja, aga see riietus, mis neil oli... oii juudas, mul pole selleks sõnu lihtsalt. Ütleme nii, et nagu konkreetselt müüks ennast... nii napp ja jube. Seda on lihtsalt rakse kirjeldada, kuna seda peaks vaid oma silmaga nägema. Pean kunagi väikestviisi seda filmima, eile mõtlesin ka, aga see, kuidas need inimesed ikka seal olid ja käitusid.. päris hirmus kohe :D Mõni oli nii joogine, et ei saanud maast ega ilmast aru ning hea, kui omal jalul üldse püsisiski. Hästi palju oli just briti poissmehi, kes seal ringi möllasid. Meil kõigil oli ikka minnes nii minul, Crisil kui ka Reginal üllatuste üllatus, et selline koht siis. Oleks peaaegu,et otsa ümber keeranud ja hotelli tagasi läinud, kuid siis nägi Cris iikka tuttavaid entertainment poole pealt ning siis läksimegi mingisse klubisse/pubisse jalga keerutama. Kuna ma aga olin ikka päris väsinud, siis ma väga ei jõudnudki olla.. Sain seal tuttavaks veel ühtede tüdrukutega siit saarelt, kes on pärit Hollandist. Pildi pealt vasakult: Lisanne, Leonique, mina ja Laura.

 Igastahes olid nemad kuskil siit minu hotelli lähedalt ning kaks tükki olid tüdrukud, kes muga samas hotellis vastuvõtus töötavad. Üks neist on 21-aastane Melissa (pildil teda ei ole), kes on Prantsusmaalt ning temaga ma juba tutvusin tegelikult varemalt Alexandra kaudu, kuna nad jagavad ka tubasid omavahel. Tema väga inglise keelt ei räägi, kuid läbi raskuste saab ikka suheldud :) Teine on Lisanna, kes töötab ka vastuvõtus. Raskusi on nimede meelde jätmisega, kui pidevalt uusi tutvusi juurde tuleb. Peol olid ka entertainmentis töötavad inimesed, kes on ikka oma töökoha suhtes täpselt sobivad.. niiiii energilised ja säravad :) Ma ise liikusin hotelli kella 3 ajal ära koos nende teiste tüdrukutega ehk siis Cris ja Regina jäid veel sinna. Käisime enne hotelli minekut Mc Donaldsis... oh, kui hea oli juustuburgerit üle mõna aja süüa :D Sealt edasi võtsime takso kolme peale ning minu imestuseks ei läinudki sõit väga kalliks, kolme peale pidi igaüks maksma 1.75 eurot. Jõudes siis hotelli pidime seekord minema suurest uksest, kust muidu me välja ja sisse liikuda ei tohiks (jälle üks reeglitest), selleks on meil eraldi uks, mis läheb köögi juurest. Jõudes fuajeesse meenus mulle, et ma ju ei võtnud endaga oma toavõtit kaasa ning küsisin vastuvõtust. Administraator aina otsis ja otsis ning vahepeal jäi mulje, et nüüd peangi teised ikkagi ära ootama. Minu õnneks oli siiski see võti kuskil olemas ning turvamees tuli muga kaasa ning tegi ukse lahti :)

Sunday, June 5, 2011

Teine ja kolmas (töö)päev - 4-5 juuni

Teine tööpäev olin samuti lõunases ja õhtuses vahetuses. Seekord oli esimest päeva tööl ka Mallorcalt pärit 32-aastane Gabriel (vähemalt nii ta ütles, et on tema nimi inglise keeles, mis sest et see muidu päriselt oli hoopis teistsugune minu meelest). Ta oli samuti tore igati ning temaga sai vähemalt ka inglise keeles rääkida. Ta näiteks rääkis mulle, et see hotell, kus olen on üpriski kallis ning toahind on kuskil 600 euri ning Palmas näiteks 450. See tuleneb siis kõik asukohast, mis on mere ääres. Temaga me alguses nühkisime jälle klaase ja nõusid puhtaks. Seejärel liikusime söögisaali nagu eelnevalgi päeval ning mina vedasin musti nõusid ära karrtiodel. Tema ning teised võtsid nõusid laudadelt ja katsid jälle uuesti ära. Osad teenindajatest samal ajal tegutsesid rohkem köögis kuivatades kahvleid ja nuge pärast pesu ning jagades need vastavalt suurusele jne kastidesse.
Nüüd olen juba rohkem ära harjunud nii töö kui ka siinse keskkonnaga - põhiline on see, et kõik on vägagi sõbralikud ning abivalmid. Sain teada, ka et minu tööalal restoranis ja köögis peaks olema kaks või kolm Jose-d... et siis päris populaarne nimi teine. Nad ise küll ütlesid, et inglise päraselt võib kutsuda Johniks. Kaks neist on kokka, üks on 32-aastane ja teine 19-aastane. Viimane on neist väga aktiivne ja isegi pärast pidu eelneval päeval suudab köögi vahet ringi triirutada ja küsimas käia, et kuidas läheb ikka.Siis on meil veel seal mitmeid teisigi töötajaid, kelle nimed mul kohe esmajoones meelde ei ole jäänud. Üks vanem mees näiteks töötab suure nõudepesumasina juures, kuhu ta paneb pidevalt minu saalist toodud mustad nõud sisse. Töö sujub ühesõnaga kõigi vahel hästi ja ladusalt. Oleks ise ka rohkem rahul, kui ma juba uued jalanõud saaks ning parem tööd oleks teha. Seepärast läksingi kohe pärast tööd üksi jala Magalufi, kuna kuulsin, et see ei olegi nii kaugel, kui alguses arvasime. Sinna minek võttis alla poole tunni, kuid ega ma täpselt aru ei saanudki, et kust alates see linn algas. Enamuselt vist selle järgi ikka, kui kuulsin rohkem lärmi ja tegevust ning ka teisi hotelle ja poode hakkas tulema järjest. Ehk teisisõnu kõik pulbitses inimestest ja sagimisest. Käisin poodides, kuid enamikes oli ikka suveniirid ja samalaadne kaup, mis tähendab, et rohkem suveriideid ja asju ikka. Nii et minu minek sinna ei tasunudki väga ära, kuna jalanõusid ma sealt ei saanud... aga ühe kleidi siiskii:))
Pärast Magalufis käiku tuppa minnes joppasin toakaaslase Reginaga kokku, kes just hakkas randa minema ning siis mõtlesin isegi veidikeseks minna, et äkki natukenegi päikest saada. Senini olid ju pidevalt pilves ilmad olnud. Siin ka siis mõningased pildid:


Aga ega ma seal kaua ei saanudki olla, isegi tundi ei tulnud täis, kuna pidin jälle valmistama ennast ette tööle minekuks. Ei jõudnud seekord isegi õhtusöögile, kuna aeg oli juba nii palju, et ruttu käia dušši alt läbi ja juba tööle. Ausalt öeldes, ma ei tea, kas mõjub nüüd see kliima või üldine uus keskkond, aga mul ei olegi viimasel ajal väga kõht tühi või siis vähemalt nendel aegadel, kui on määrtud meil söögiajad. Tööle minnes olid mul jalad juba korralikult valusad, õnneks olid mul ikka sukkpüksid kaasas ja plaastrid, millega asja natukene leevendada sai... aga ka mitte niivõrd palju, kuna paras surm on see konsadel käimine ikka küll. Loomulikult ütleb keegi mu töökaaslastest ikka iga päev mulle, et miks nendega töötad, et sul on vaja uusi jalanõusid, mis oleksid mugavad. Enne Palmasse minekut aga ei saa, milleks me plaanime siis, kui meil on vaba päev ehk teisipäev. Ma väga loodan, et sealt saab mingidki, millega mul oleks parem ja mugavam mööda  restorani tatsata. Õhtune vahetus kulges samas taktis nagu ka eelnevad töökorrad. Esialgu ettevalmistused ja siis koristamine ning pidev söögisaali ja köögi vahet käimine. Nüüd sain ka teada, kuna mul kaks puhkepäeva nädalas on... nendeks on teisipäev ja kolmapäev, nii nagu mu teistel toakaaslastelgi.
Kolmandal tööpäeval pidin alustama kella 8st ehk siis olema hommikuses vahetuses. See tundus mõnevõrra parem, kuna sain näiteks alustuseks kohvi juua ja ka süüa, kui oleks tahtnud... mõnus! Tööle minnes kõik tervitasid mind rõõmsalt, nagu alati kombeks on. See väike kokapoiss oli üldse näiteks veel eilsest õhtust joogine, nagu ta ütles.. :D ei saa aru, miks ta üldse tööle tuli, kui tal hakkas vahetus lõunast. Sellegipoolest.. ta küsis näiteks, et kas olen Mallorca peal juba ringi käinud või pidudel, aga seletasin, et ma alles ju neljandat päeva siin ning ei ole kuskile väga jõudnud minna. Selle peale küsis, et kuna mul vabad päevad ja et tal auto, nii et võiks mingi tiiru teha. Ei tea, kas siis ka nii teeb, aga mingil määral oleks väga super, kui nii saaks, sest siis ei pea ise hakkama seiklema ning ta nii kui nii teab ja oskab viia õigetesse kohtadesse. Eks siis ole näha! :) Tänasel tööpäeval sain tuttavaks veel ühe töölisega, kelle nimi on David - seda mõnevõrra lihtsam meelde jätta. Tööpäeva alguses viisime Monik-iga mustad laulalinad ja rätid alla pesulasse - linad saatsime liftiga vastavale korrusele ning ise läksime alla ja võtsime vastu. Siis panime need üks haaval mustapesu kastist teise kasti ning kui see tehtud sai, siis läksime üles tagasi. Seekord olid nendel karritodel (trolly-del) ka mingid muud kastid supi- ja magustoidu nõude jaoks ning seda pidin ma ka pidevalt tühjendama. Mul ainult kippus alatihti meelest minema, et kui lähen käin kööki musti nõusid viimas, siis seda kasti ära pannes, pean uue võtma jälle tagasi söögisaali minnes. Õnneks aga keegi kunagi ei pahandanud muga sellepärast ning alati andsid sõbralikult märku, et ae kätlin wheres this suunates karrito'le.  Kui ma alguses mõtlesin, et on isegi lihtsam vahetus, siis ma ikka suht pidevalt jooksin söögisaalis ning ka selle ja köögi vahet, nii et selg märg. Ise nad ju tegelikult teavad, et mul on jube valus jalgadel, kuid ikka lasevad mul nii palju kõndida ja möllata, kui osad samal ajal teevad rahulikult tööd köögis.. võib-olla, et panevad ka proovile.. kes teab :) Mitte, et ma väga nuriseks, aga praegustes oludes on tõesti päris valulik niiviisi ringi käia.
Pärast esimest vahetust, läksin käisin kiirelt pesus ja edasi suundusime Crisiga randa ilma nautima. Päike on ikka jube kõrvetav! Ilma päikesekreemita seal ei suudakski olla. Nii, kui pilv tuleb, siis tunned, kuidas kohe jahutavam on olla. Käisin ka see aasta siis esimest korda ujumas.. vesi oli mõnusalt värskendav ning oi, millised soolarandid mul olid hiljem keha peal :D Me väga kaua rannas ei olnud.. ehk kuskil poolteist tundi kuni kaks. Nüüd siis on veidikene aega puhata kuni järgmise tööle mineku korrani.... Õhtul on väike plaan minna Magaluffi peole, kuhu Crisi kutsus üks entertainment poole pealt olev tüdruk Sophie. Tal pidavat siis homme sünnipäev olema ning väikene tähistamine toimuma selle puhul. Eks siis ole näha, mis saama hakkab või ei :)

Saturday, June 4, 2011

Esimene tööpäev – 3. Juuni

Eile ma sissekannet ei jõudnudki teha, kuna päris väsitav oli olla pärast esimest tööpäeva. Tööpäev on mul kahes vahetuses – st lõunal 11-15.30 ja siis õhtul 18.45-22.45. Crisil ja Reginal on ühes vahetuses ning neil on kellaajad vastavalt 17-01 ja 8-17,nii et meil kõigil on päris erinevad need ning väga palju kokku ei puutugi. See muudab toa jagamise mõnevõrra raskeks, kuna siis kui keegi meist tööle läheb või tuleb, siis keegi juba magab, nii et sellega tuleb pidevalt arvestada. Õnneks vabad päevad saavad meil vist samadele aegadele, üheks on teisipäev ja teises ma päris kindel ei ole, kas on mul see kolmapäev või neljapäev. Seda pidi mu juhendaja mulle homme teada andma. Loodetavasti on ikka samal ajal, siis saab ikka kuskile koos minna, kuna üksi väga siin kohe alguses seigelda ei tahaks.
Nii... töötan ma siis restoranis, mis asub hotelli fuajee kõrval ehk esimesel korrusel või ka, et neljandal, kuna allapoole seda jääb veel kolm korrust ning ülespoole veel kaheksa. Restoranis toimib põhiliselt rootsialuastiilis teenindus, st igaüks ise valib, mida süüa tahab ning valik on üpriski suur - alates soolastest kuni  igasuguste magustate toitudeni välja. Töö alguses otsisin üles oma juhendaja, kelleks on Paco. Ta kirjutas mulle üles, mis kellaaegadel ma töötama hakkan ning edasi suunas ühe töötaja juurde. Selleks oli 22-aastane mehhiklane Alexandra, kes on väga sõbralik ja tore. Ta on ise ka siin hotellis praktikant, kuid mitte terve aja restoranis, vaid paari nädala pärast läheb ta vastuvõttu tööle. Temaga on hea see, et ta oskab natukene ka inglise keelt ning saan vähemalt temastki aru. Teised töötajad (peale juhendaja ka) räägivad põhiliselt ainult hispaania keelt ning nendega väga suhelda nagu ei saagi. Meid on restoranis kokku umbes 8 teenindajat ning eraldi ka kokad ning veel teisi toitlustuse peal olevaid. Kõik on muidu väga sõbralikud ning mõistvad. Alguses näitaski Alexandra mulle, kuidas ja mida ma tegema pean. Alustasin ma klaaside ning supi- ja magustoidunõude puhastamisest/poleerimisest poolniiske rätiga, mida sai laotud plastikraamidesse. Pidev töö toimub rullidel olevatel nö trolly-del, mida nad kutsuvad karros/karritos. Nende peale asetame neid plastikaluseid, et nõusid ühest kohast teise transportida. Kuna me mõlemad oleme praktikandid, siis juhendas meid vahepeal kõrvalt Monik (28-aastane), kes on pärit Poolast ja on ka igati sõbralik. Ta ikka üritas mulle mõningaid hispaania keelseid sõnu õpetada töö käigus, näiteks, et need siin on basos/basitos (kruusid vms) ning mõne aja pärast küsis, et no kuidas on siis. Alguses on päris raske niimoodi meelde jätta kõike, aga kui keegi kõrvalt pidevalt õpetab, siis nii õpibki kõige rohkem. Ta ise õppis ka viie aastaga näiteks hispaania keele selgeks töötamise käigus. J
Kui meil need puhastatud said, siis valmistasime ette restoranisaali käivad trolly-d, kus mõlemasse otsa käisid kastid – üks suurem, kuhu läks prügikott ning teine väiksem, kuhu läksid mustad kahvlid ja noad. Need sättisime Alexandraga korda ning viisime köögist söögisaali. Selle vahepeal käisin ka lõunapausil, mis on meil kella 12-13ni. Võib öelda, et toidud on siin üsnagi maitsvad, ei saa nuriseda selle üle J Lõuna kestab meil ligi pooltundi, nii et pärast seda läksin ma tööle tagasi, kuid seekord näitas mulle rohkem, mida tegema pean Monik. Põhiliselt oli minu tööks tuua söögisaalist trollysid mustade nõudega kööki, need ära tühjendada ning viia samma kohta tagasi ning nii pidevalt jälgisin, et kuna selleks vajadust on. Kliendid on põhiliselt, kas britid või hispaanlased ning kõik on senini olnud väga sõbralikud. Vahva on see, et mitmed – eriti vanemad paarid - on tulnud küsima, et oo, mis su nimi on ja kust sa pärit oled. Üks vanem mees oli kohe eriti tore – ta teadis, kus on Eesti ja ütles, et on isegi seal käinud mitmeid kordi.. Vot kui tore! J Lõunane vahetus lõppes sellega, kui koristasime söögisaali kenasti ära ning puhastasime ka natukene nõusid jälle.
Lõuna pausi ajal käisin korra fuajees internetis, aga siis ei jõudnud ma ka midagi väga tehtud. Regina kutsus mind jalutama, et natukene ümbrust vaadata nii kaua, kui mul aega jagub enne tööle minekut. Tegime siis väikese tiiru hotelli ümbruses, aga väga kaugele me ei jõudnudki, kuna aeg oli juba selline, et tuleb õhtusöögile (kell 18-19) minna enne tööd. Kui söödud asusin kiirelt riideid vahetama ning läksingi jälle tööle. Alguses oli jälle sama nõude poleerimine ning hiljem möllasin karritodega ringi. Päeva lõpuks olin ma ikka väga väsinud, nagu ennegi ütlesin, kuna ma ju olen senini töötanud väikese kontsaga kingadel, aga nii kui ma tööle läksin, hakkasid kõik, et nendega sa küll midagi tehtud ei saa. Nüüd ma saan täielikult aru, et see on peaaegu, et võimatu, kuna jalad on lihtsalt villis ja väga valusad õhtuse vahetuse lõpuks. Kuna see on ikka töö, kus ma olen kogu aeg jalul, siis väsib ikka väga ära. Ootan juba, kui saan madalaid jalanõusid kanda, aga seda ei saa vist enne, kui on teisipäev käes ja mul on vaba päev. Siis on plaanis minna Palmasse, kus on rohkem poode ja kõike. Selles hotellis, kus ma töötan on läheduses põhiliselt ikkagi suveniiripoed ning siin selliseid jalanõusid ei ole ning hinnad on ka üpriski laes. Ühesõnaga tööpäeva lõpus ma lihtsalt kukkusin voodisse magama, kuna ma ei suutnud mitte midagi enam siis teha.

Thursday, June 2, 2011

Esimene päev - 2. juuni

Jõudsin lõpuks ka arvutisse ja hakkan kiirelt tänaseid muljeid jagama.  J Lend Hispaaniasse kulges üldjoontes väga kenasti, ilma mingitegi raskusteta. Pagas oli mul muidugi pungil täis topitud – nii palju kui vähegi võimaldas, nii palju ka võtsin kaasa – ja oma 18 kg tuli ära. Lennuk väljus Tallinnast kell 12:55 ning Kopenhaagenisse jõudis pooleteise tunni pärast. Sealt edasi oli mul tunnine auk, mille vahepeal pidin transfeer check-ini minema, mis oli tükk maad minu terminalist eemal. Õnneks olid igalpool sildid üleval, mis suunasid mind õigesse kohta ning sain sellega kiirelt ühelepoole ning tagasi minek oma terminali oli juba teada. Järgmise lennuni oli mul veidikene aega ja pidin kokkulepitult andma kodustele teada, kuidas mul senini on läinud... aga usu või mitte, ma suutsin oma mobiili pin-koodi ära unustada ja 3 katsest ei piisanud selleks, et see mulle meelde tuleks.. Nii et ma kujutan ette, kuidas kõik juba ma ei tea mida kokku on suutnud mõelda, aga kõik on väga hästi ja ei ole muret!! J
Edasine sõit Palma de Mallorcale, mis kestis 2,5 tundi, sujus ka ilma probleemideta. Ainult, et jube igav oli üksi lennuki peal olla ja oodata kuni vaid juba kohale jõuaks. Lennujaamast sain pärast veidikest ootamist kohvri kätte ning suundusin taksot võtma. See läks väga kergelt, kuna lennujaama juures näitasid sildid, kust saab taksot võtta ning seal kohapeal oli ka üks mees, kes kõiki taksodesse suunas. Pärast ütlemist, kuhu hotelli mul on vaja minna, teadis taksojuht täpselt, kus see on ja põrutas sinnapoole... ja ega kiirust nad nüüd küll ei jälgi, sain ise ka veel kord tõestust sellele :D Sellegipoolest sain kiirelt ja turvaliselt hotelli juurde ning pidasin meeles ka talt tšekkii küsida, et ma hiljem vastuvõtust raha tagasi saaks.
Edasi suundusin hotelli, mis pidi juhendaja sõnul olema Cala Vinas Apartamentos, aga kui ma sealt küsima läksin, et kellega ma rääkima peaks siin töötamise asjus, siis vaataks üks kutt mulle lihtsalt lolli näoga vastu ja ütles, et mis mõttes sa siia tööle tuled. Ühesõnaga oli seal hotellis ka mingi teine ettevõte, mis ei ole selle hotelliga üldse seotud. Sealt suunati mind hoopiski suuremasse hotelli, mis on kohe seal samas üle tee. Vastuvõtus rääkisin sama jutu ära ning seal juba teati, et pidin tulema ja sain ka koheselt tšeki edastamisel oma raha tagasi. Seejärel näitas mulle üks naisjuhataja hotellis mulle mu tuba ning tegi väikese ringkäigu hotellis. Tutvustas mulle osasid töökaaslasi, k.a. hotelli kõrgeimat bossi, kellele jutule minnes ma ikka feilisin totaalselt. See tähendab, et tema nimi, mis mul praeguseks juba meelest läinud, oli sama, mis on maailma tuntumail tennisistil ning mina vaatasin lihtsalt, et ahahm ja mina ei tea. Tegelikult oli  ta ka väga sõbralik, nagu kõik siinsed töötajad... iseasi, kas ma neist väga palju hakkan aru saama, kuna enamus räägivad hispaania keeles ikkagi ning inglise keelega on nii nagu on. Näiteks tädi, kes mulle mu töörõivad kätte andis, tema rääkis muga ainult hispaania keeles ja mina panin inglise keeles vastu ning nii see suhtlus oligi.. vähemalt loodetavasti õiges suuruses riided sain endale :D Ja tööd alustangi ma juba homme kell 11, siis neli tundi ning õhtul kella 18-19 ajal uuesti ning siis ka sama palju. Saab tegus päev olema, ma arvan, eks ma homme kirjutan siis sellest ka lähemalt :)
Üldiselt on praegu väga harjumatu uues keskkonnas olla, kui kõik on nii võõrad ja ei ole veel päris kohanenud siin. Keeleliselt on ka päris huvitav katsumus, kuna ega kui inglise keelt muidu igapäevaselt ei räägi, siis alguses on ikka raske. Ilm ei ole ka praegu väga kiita, kuna on pilvine ja päeval oli vist isegi sadanud. Loodan, et peatselt tulevad soojad ilmad ning saab randa päikest võtma minna, kuna meil kui töötajatel basseini juures ei lubata olla.. selles osas on siin karmid reeglid. Lähim linn on meil 3 km kaugusel Magaluf, kus pidid põhilised klubid ja peopaigad olema :D Kehv on hotelli asukohta arvesse võttes see, et Palma asub üsnagi kaugel ning väga tihedalt seda just külastada ei saaks. Kuulsin juba, et seal pidi mega suured kaubanduskeskused olema ja üleüldse igati põnev, nii et loodetavasti saan minagi peatselt sinna uudistama minna. Hea on siin olemise juures see, et mul on siin ka kaks eestlast ees (Cris ja Regina), kellega saab vähemalt omas keeles suhelda vahelduseks ning midagi koos ette võtta. Nendega olen ma ka ühes toas, mis asub mulle kergemaks šokiks tulnud pmst et keldrikorrusel.!? Muidu on tuba enam-vähem, aga selle asukoht on see, mis on kahtlane, kuna ega otsest päevavalgust sinna ei tule :S Eks ole näha, kuidas ma siin harjun ning loodan, et see väga raske ei saa olema.

Siin siis mõningased pildid minu hotellist ja lähiümbrusest :)

vaade fuajee aknast :)


!Buenas noches! :)