Töönädal kulges üldiselt samamoodi, nagu ikka. Olin enamuse ajast hommikuses ja õhtuses vahetuses ning ühe päeva lõunases. Ja mis mul aga ükskord tööl juhtus.. oli kiire, nagu ikka ja hakkasin plastik resti ühest kohast teise viima ning lendasin täiesti selili maha peaga vastu põrandat. Endal oli tegelikult päris naljakas, kuid teised töölised ikka muretsesid mu pärast, et kas kõik ikka korras.See juhtus ka sellepärast, et põrand oli päris libe toidust, mis maha oli kukkunud kellelgi ja nii ma siis kukkusingi. Järjest rohkem on hotelli hispaania ja itaalia kliente tulnud. Päris mitmeid olukordi on olnud, kus hispaania keeles tullakse mu juurde küsimustega, millest ma kohe üldse aru ei saa. Siis üritan ta alati kellegi enda läheduses oleva töötaja juurde suunata, kuid mitmed on nii kärsitud olnud ja kohe käega löönud, kui olen öelnud, et vaid inglise keeles räägin. Samas olen mõnest ka aru saanud, kuna tihedalt tuleb samasid küsimusi klientidelt.. üheks on näiteks, et kas siin kakaod ka saab. Kaks viimast töönädala päeva sain mitu korda ka Carlose käest kiita, mis oli eriti positiivseks üllatuseks. Eugenio ütles, et teised on ikka rääkinud, et on mu tööga rahul ja et ma ikka mõtlen peaga ja jätan asju meelde. :D
Esmaspäeval pärast tööd käisime hotelli praktikantidega väljas Magallufis. Seda siis sellepärast,et Alejandra ja Melissa lähevad juba kohe varsti kodumaale tagasi. Alejandra reedel (29.07) ja Melissa pühapäeval. Nii jubedalt kahju on, et inimesed järjest vaikselt ära lähevad.. eriti Alejandra.. ta nii super tore ja armas ikka. Sain teada, et tema pilet Mehhikosse maksis 1000 eurot.. kui kallis!!! Igastahes pärast mu töö lõppu sättisime ennast valmis ning mina, Ale ja Merka läksime hotelli baari kokteile jooma ning hiljem saime teistega kokku pingil, kus eelnevatel õhtutelgi istutud. Nii kaua olime seal, kuni Cris ka oma töö lõpetas ja sealt suundusime edasi Magalluffi.
Järgmine päev tahtsime minna laevaga sõitma, aga see lahkus juba päris varakult ja jäime sellest maha. Üritame siis järgmine kord seda teha.

Cala Saint Vicence 18.07-19.07

Teisipäeval otsustasime Crisiga minna Merkale külla Põhja-Mallorcale. Alguses pidime tavalisel kellajal Palma bussijaamas kõik kokku saama, et siis natukene Palmas olla ja edasi koos Merka hotelli minna. Juhtus aga nii, et Merkal oli kergem äpardus bussile minekul, nii et me trippisime Crisiga kahekesi Palmas ringi. Väga kaua meil seal aga ei olnudki olla, kuna buss, millega saab Cala Saint Vincensesse läks 15.15. Kui oleks hiljem läinud, siis oleks pidanud Polencias takso võtma ning sealt edasi Merka juurde sõitma, kuna bussid väga ei liigu sinna. Esialgu siis läksimegi Polenciasse, kus toimus ümberistumine teisele bussile. Pilet Palmast lõpppunkti maksis 5.55 eurot umbes, nii et ei midagi hullu, kui arvestada, et praktiliselt teise Mallorca otsa sõitsime. Sõit sihtkohta oli minu jaoks päris huvitav, kuna Põhja kant on ikka hoopis teistsugune kui see, kus ma ise paiknen… väga palju mägesid ja rohkem rohelist.... ILUS!! :) Polencaisse jõudes ei pidanudki kaua ootama, teine buss tuli praktiliselt kohe pärast esimeselt maha tulekut. Sealt juba oli Merka hotelli lühem maa, vaid oma 10-15 minutit bussiga. Kohale jõudes avanes super ilus vaade merele, mille juures on suur kaljune mägi.

vaade Merka toa aknast :)

Ilmast rääkides, võib öelda, et Põhjas on palju külmem kui meie juures... seda siis tuulest ehk. Igastahes väga soe just ei olnud oma lühikeses riietuses. Kohale jõudes läksime alguses Merka tuppa, kus veidi aega veetsime ning edasi suundusime üle tee olevasse pubisse, et midagi süüa. Mina võtsin kanasalati ja teised meretoidu salati.. mõlemad olid oma hinda ka väärt, kuna üle mõne aja ei olnud midagi normaalset söönud. Edasi liikusime ära hotelli ning seadsime endale mõnusa olemise. Merkal on näiteks toaga väga vedanud... tal on rõduuuu ja peale selle veel täiesti oma tuba! :) Enamus õhtust veetsimegi siis rõdul snäkkide keskel. Hiljem läksime Alcudiasse, kuna kui juba nii kaugel olla , siis tasub ära kasutada võimalust ning minna ka sealsed peokohti vaatama. Magallufiga seda kohe kindlasti võrrelda ei saa, kuna on ikka palju rahulikum. Mulle aga meeldis! :)

Alcudias

Järgmisel päeval oli plaan minna randa.... muidugi aga just siis kiskus ilm veidi pilve ning vahepeal oli tuult ka. Rand on ka ikka hoopis teine .. vesi on kuidagi puhtam ja laineeeeddd!! Oh, kui lahe oli nendes hullata :D Samas jällegi veepõhi on suuri kive täis, nii et võib jala päris ära lüüa.

Väga kaua me rannas ei olnudki, kuna kõigil kiskusid näljast kõhud krampi. Läksime siis samma kohta sööma, kuna Merka rääkis, et sai sealt ükskord 8 euriga kolmekäigulise eine. Nii me ka siis tellisime.. alustuseks oli pasta polognese, mis oli super heaaa , teiseks oli kana kauboikartulitega, see just midagi nii erilist ei olnud, kuna kana saab suhteliselt tihedalt ka hotellis süüa ning kartulitest ei hakka ma üldse rääkimagi. Lõpuks saime mitme koogi vahelt valida ning nendest võtsime porgandi oma, mis oli lihtsalt super. Kõht sai mõnusalt täis ning jäime väga rahule! Edasi tuli kahjuks 16.45 bussile minna, et 18.40sele bussile Palmas jõuda.. nii ka siis tegimegi. Polencias oli jällegi vahepeatus, kus sain ka ühe pildi jäädvustada:

Kui hotelli jõudsin, olin päris väsinud, nii et ei jõudnudk midagi enam väga teha, kui pesema ja magama ära :)

Musid&paid!!

Hääletud päevad

14.07 läksin ma praktiliselt ilma hääleta tööle. Võite kujutada ette, kui ebamugav ja vastik see võis olla, kui sa pead kuidagi selle oma veidra ja peaaegu, et olematu häälega teistele töölistele või veel hullem.. klientidele midagi seletama. Kolm esimest tööpäeva töötasin ma lõunases ja õhtuses vahetuses ehk siis alustasin 11 ajal. Ei olnudki enam pikalt lõuna ajal töötanud, aga samas oligi hea vaheldus tavapärastele hommikutele. Sain veel suurema kinnituse sellele, et lõunal on ikka kordi rahulikum kui teistel söögikordadel. Esimesel päeval juhtus aga veel midagi… Dominik vigastas oma kätt klaaspudelit avades niiviisi, et ta lausa karjus ja nuttis, kui kätt vee all hoidis. Pärast seda läks ta arsti juurde ning nüüd ei pidanud ta kolm päeva töötama ehk siis rohkem tööd teistele. Seetõttu pandi mind olukorrast lähtudes, peale karritodega jändamise, laudu koristama ja katma. Polnud seda varem sellisel kellaajal teinud (ainult hommikutel) ning sedapidi oli see minu jaoks mõnevõrra uus, kuna laua katmist ei olnud mulle keegi väga õpetanud.. Paco vaid korra kunagi täiesti alguses näitas, aga pärast seda ei tekkinud juhustki, et seda proovida oleks saanud. Mina töötasin siis koos Carlosega kahe viimase karrito juures ehk söögisaalis tagapool. Kõik sujus üsna kenasti.. David, kes mulle alguses natukene ülbena tundus, on just väga sõbralik tegelikkuses. Ta õpetas, kuidas ma õigesti laudu peaks katma ning andis muid näpunäiteid… tore! Õnneks ei pidanud ma väga palju klientidega ka suhtlema ning oma häält raiskama. Mitmed töötajad ikka küsisid teatud ajavahemike tagant, et kuidas mul ikka on ning et ma ikka sooja piima meega jooks. Seda ma ka siis tegin ning minu üllatuseks ei olnudki see midagi nii hull, nagu ma mäletasin. David ja Sandra andsid mulle ka mlingid tabletid, mis peaks kurguvalu ära võtma. Õhtuses vahetuses olin ma jälle köögis, nagu ma nüüd vist alati hakkan olema, kui Adrian tööl on. Tegin siis rahulikult oma tööd ja äkitselt ilmus köögi ukse juurde üks blondide pikkade juustega tüdruk.. mul oli, et okei, pole väga hispaanialik, aga nüüd tuleb siit kindlasti mingi hispaaniakeelne tekst, millest ma midagi aru ei saa.. aga eii.....äkki kostub "Tere!".. Ma juba praktiliselt , et "Hola" vastu ja siis, et eiieii, mis toimub?? Ja oligi niii..  Ühesõnaga tegemist oli eestlasega, kes on varem juba siin Cala Vinase hotellis praktikal olnud kaks kuud restoranis ja üks kuu baaris ning nüüd tuli vanu tuttavaid töölisi vaatama. Käis ise ka Pärnu kolledžis ja lõpetas sel aastal... super tore tüdruk!! Kutsus mind õhtuks Caracase baari, et tal seal tuttav tööline, keda näha tahaks ja et ehk saame mingid tasuta dringid ka. Saingi taga siis pärast tööd kokku... käisime korra Caracases, jõime ühed joogid ning edasi suundusime korraks rannabaari, kus pidi ootama teda Samuel. nonii, ka tema on siis temaga tuttav ja muidugi Jorge kaudu. Seal me väga pikalt ei olnud, kuna Kaisat ootas meie hotelli ees ta sõber, kelle juurde ta sel korral ööseks pidi minema, kuna ta ise töötab hetkel Porto Alcudias ning see päris Põhja-Mallorcal. Tal on vaid üks vaba päev ka nädalas, mis tähendab, et ta järgmine päev pidi juba tööle minema ja väga palju teha ei jõudnudki. Ta lubas kindlasti veel tagasi tulla Cala Vinasesse ning meiega midagi koos teha.. samamoodi ka meid sinna külla kutsuda. Eks siis näis, kas sellest saab asja või ei :) Loodetavasti saab ikka!!! :)

Ülejäänutel tööpäevadel hakkas mul hääl üha rohkem tagasi tulema, aga enesetunne päris hea veel ei olnud. Ühel päeval ostis Eugenio mulle lampi ühe vees lahustuva rohu, rääkides, et see pidavat väga hea olema gripi vastu... tahtsin muidugi maskta ka selle eest talle, aga ta kohe salgas maha, et pole vaja... nii armas ikka järjekordselt! Pean seda iga 8 tunni tagant võtma ja 5 päeva siis. Senini on see päris kenasti aidanud. Dominik aga ei saa oma käega töötada veel pikemalt, kuna vigastas ennast eriti kehva koha pealt pöidla juurest.. Siis Sandral on praegu kõhugripp ja mitmed teisedki töölised tõbised. Eile (16.07) oli näiteks meid seetõttu päris vähe ka tööl.. üksnes 6 klienditeenindajat.. tavaliselt on ikka oma 8-9.. aga saime hakkama! Hommikul polnud kõige hullem ning lõunal tuli Paco ka tööle, kuigi tal pidavat olema vaba päev. Õhtul, kui tööle läksin, siis oli üleüldse uus süsteem aretatud mustade pokaalide asetamisel plastikrestile, et kiiremini saaks. Mingil määral see ka toimis.. ma ise olin ju trollydel ning seekord ei olnudki väga väsitav olla pärast tööd. Täna, kui mul on nüüd 6 tundi vaba aega ja plaanisin randa minna, siis just ei ole ilma.. juba teist päeva pilves :S

Päikest Eestisse! :))

Wonderful MARINELAND

Vabad päevad jõudsid siis ühesõnaga üsna kiirelt kätte.. Plaanisime Crisi ja Merkaga minna Marinelandi.. tähendab alguses seisis valik selle koha ja Aquariumi vahel. Ei suutnud üldse ära otsustada, aga mitmed meie hotellist soovitasid esimest valikut, kuna pidavat huvitavam ja odavam olema. Käisime siis Crisiga siinses hotellis ekskursioonidega tegeleva naise juures, et järgi küsida natukene. Olime varemalt kuulnud ka, et peaksime töötajatena 30% soodustust saama ning seda väitis ka see naine. Selleks pidime mingit tõendit näitama, et siin töötame ning kogu moos. Jama oli ainult selles, et Merka on ju meist palju kaugemal ning nende bussiaegade jne planeerimine on päris keeruline. Lõpuks leppisime siis nii kokku, et saame Palmas bussijaamas kokku ning edasi sealt Marinelandi... kuid nii see päris ei läinudki. Kui juba Palmas olime, siis mõtlesime, et lihtsam oleks, kui Merka meie juurde tuleks ning siis järgmine päev läheks koos meie juurest sinna. Teisipäeval (12.07) tegimegi siis täpselt nii, nagu viimane jutt jäi.

Bussijaamas

Alguses ostis igaüks mõned asjad jälle ning õhtuse bussiga läksime meie juurde Cala Vinasesse. Õhtuks ostsime endale natukene head ja paremat kokku - sinihallitusjuustu viinamarjadega ning mina omale Sangria. Läksime esialgu meie hotelli juurde istuma.. tegime siis nö väikese pikniku :D Super mõnuuuus oli jällegi! Elagu vabad päevad, ausõna! :) Pärast seda sättisime ennast Magallufi poole.

Järgmisel päeval tegutsesime nii, nagu plaanisime. Läksime lõunase bussiga Marinelandi. Kuigi ekskursioone korraldav tädi ütles, et saaksime ka tasuta sõidu sinna, kui läheksime Majorca Beach hotelli juurde. Kuna meil läks aga  arvatust kauem, valisime esimese variandi, aga ega see pilet ka nüüd niivõrd kallis ole.. sinna läks 1.50 euroga. Sinna sõites kuulsime äkitselt eesti keelt bussis.. ma lihtsalt vaatasin Crisile suurte silmadega otsa, et kas see on võimalik.. ja oligi nii... bussis oli 3 eestlast, kes sõitsid Palma katedraali vaatama. Rääkisin ühega neist nii kaua juttu, kuni meie peatus tuli. Täiesti uskumatu oli see meie jaoks, et nii lambist kuskil ka eestlasi veel kohtame, sest selle ajajooksul, kui siin oleme olnud, pole seda juhtnud. Marinelandi jõudes küsisime kohe kassast, et kas saame siin töötajatena mingit soodustust.. selle peale küsis ta meilt meie passid ning ütles, et okei minge. Meil oli, et mis asja, et kus me siis maskame vms.. liikusime edasi, mõeldes, et võib-olla siis kuskil mujal maksmise koht, aga eiii... me saime täiesti TASUTA sisse :D Ja muideks passi juurde tagasi minnes, olen aru saanud, et siin on üsna oluline, et sul pass praktiliselt igalpool, kuhu sa lähed,  kaasas oleks. Seda sellepärast, et politsei võib küsida suvalisel ajal seda ning kui pole, siis võib ta ka sind edasi jaoskonda viia ning ka osade ostude sooritamisel on see oluline dokument. Nii palju siis sellest, aga Marineland..

 seal sai vaadata pingviine ning eraldi olid veel hüljeste ja delfiinide show + papagoi show. Lisaks oli söögikoht, kuhu meie ka esmajoones suundusime, kuna hotellis me süüa ei jõudnud. Seal oli olemas ka rand, kus sai showde vahepeal aega veeta. Esimene oli defliinide ja hüljeste oma, mis hakkas 15.30... sättisime siis ka ennast tribüünile istuma,mille keskel oli suur bassein. See show oli meie kõigi kolme jaoks vapustav! :) Delfiinid on ikka nii kuradima targad.. saan jagada seda ilusat vaatepilti mõningaste tehtud piltidega:

Pärast delfiinide showd liikusin ma bussile ära, kuna ei olnud just kõige parem olla - kurk oli valus ja hääl ära + nohu.. ühesõnaga hakkasin haigeks jääma… Kui jõudsin hotelli, käisin korra Anny juurest läbi.. sain teada, et sellest oli probleem tulnud, et me Crisiga vahepeal vabadel päevadel õhtusöögi ajal restoranist süüa käisime võtmas, kuna enda õhtusöögile ei jõudnud. Seega me ei või seda enam teha, kuna mingid jutud klientide ja tööliste vahel olid lahti läinud. Anny aga seletas, et ma selle pärast nüüd ei muretseks, et kõik on ikka korras.

Muudest asjadest nii palju veel, et sain vahepeal enda läpaka ka lõppude lõpuks korda… Juhhhuuuu!! J Selle peale läks mul 70 euri… ei ole küll nii meeletu, aga jube kahju oli seda oma palgast, mis nii või naa nii suur ei ole, ära anda. Põhiline on siiski, et sellega nüüd ühelpool asi on ja olen väga tänulik Xavierile, et ta nii vastutulelik ja hea oli! Nüüdsest on mul ka olemas hispaania telefoninumber, mille lõpuks Porto Pist ostsin :) Nii et, kellel tahtmine tuleb ja rahast kahju ei ole siis: (+34)685410746 :))

Kalllliidd ja musiiiiidd!!

Work days 07.07 - 11.07.

Buenas!

Nii-nii... ma ei tea, mis värk on, aga need tööpäevad lähevad kuidagi mega kiirusega mööda.. mis on muidugi väga hea! :D Nüüd olen enamuse ajast, kui olen töötanud õhtuses vahetuses olen tegelenud mitte enam trollydega vaid rohkem olen olnud köögis, kus ma lapiga puhastan masinast tulnud nõusid/pokaale/kahvleid ja nuge, et need siis söögisaali viia.Seda tööd teen ma nüüdsest siis sellepärast, et meil siis see uus tööline Adrian. Ta tundub väga omamoodi... veidi imelik ja kohmakas ning nii ei arva mina ainukesena :D Enamuselt olen köögis olnud Sandraga, kes ei räägi sõnagi inglise keelt, aga kuidagi lihtsamate märksõnadega ja kehakeelega oleme saanud teineteisest aru ikka. Köögis tegin vahepeal sellist tööd, mida ei olnudki varem teinud,.. näiteks viisin taldrikuid pärast nende puhastamist söögisaali ja nii siis teatud ajavahemike tagant. Naljakas asi on see, et osad kohad, kuhu taldrikuid pannakse lähevad kuumaks ning seetõttu peab vahepeal neid sinna kindlasti juurde panema, kuna muidu võib käe päris ära kõrvetada, nagu mul ka kunagi alguses juhtus, kui klient musta taldriku mulle pihku andis, mis oli niii paganama kuum. Muidugi on seal kohas taldrikute kohal olemas ka vastav kirjake "Hot plates" ehk siis kuumad taldrikud. Köögis mitte olemise miinus on võib-olla see, et ei puutu niivõrd klientidega kokku ning töö muutub sedavõrd igavamaks. Seevastu, kas siis hommikuses või lõunases vahetuses puutun jällegi rohkem külalistega kokku. Ainuke päev, kui olin trollydega, oli pühapäev, kui Adrianil on vaba ning siis oli tunda, et ei jõua kohe üldse siblida söögisaali ja köögi vahet.

Issake, mis üks õhtu oli.. see oli vist esmaspäeva õhtul, kui olingi töölt ära tulnud ja magama juba ära sättinud.. lampi lendas meie tuppa sisse Samuel, kes siis on baaris töötava Jorge tuttav. Ta pidi minu ja Crisiga juba kunagi varem välja minema, aga selleks päevaks me nüüd ka midagi kokku ei leppinud. Ühesõnaga Regina oli kaugelt juba kuulnud, kuidas ta karjus "Kätlin where are you?" ning kuna meil on pidevalt öösiti toa uks lahti, et õhk rohkem ringi liiguks, siis sadas ta ka kohe sisse ja tõmbas mult teki pealt. Ma ehmatasin esialgu nii ära, et kas on ja mis toimub üldse :D Tahtis meid siis välja kutsuda, aga kuna ma olin juba tõeliselt unine, siis ei hakanud ma minema, kuigi ta ikka pikalt sonis, et me tuleks... Cris ikka käis ka korra Caracase baaris tema ja osade teiste töölistega.

Nii palju siis tööst :))))

Palma shopping & other stuff

Teisipäeval (5.juuli) käisin koos Crisi ja Merkaga Palmas, kus tegime kergema šopingu. Nüüd on igalpool allahindlused ja enamus poodides siis seda kuni -50%... mine või hulluks niimoodi!! Inimesi oli ka nii palju, et me ei saanud aru, et kas keegi neist tööl ka käib :D Ma ei olnud varem Palmat sealtpoolt külastanud,nii et minu jaoks oli seal kõik täiesti tundmatu ... Cris ja Merka olid juba tuttavamad selle kohaga. Kui aga natukene seal ringi trippida, siis jagas juba ära, kus pool mis asi asub. Seekord sõitsime bussiga lõpppeatusesse, milleks oli bussijaam,kuhu kõik bussid igaltpoolt mujalt ka saabuvad. Bussijaam asus maa-all,nagu pildilt ka näha võib. Seal saime kokku Merkaga,kes tuli Põhja-Mallorcalt. Käisime Corte Inglesis, mis on umbes kaheksakorruseline kaubanduskeskus.Seal aga ei ole asjad just kõige odavamad ja isegi siis kui on allahindlused,nii et sealt me praktiliselt midagi ei ostnudki.. Cris sai ainult telefoni sealt endale ja väga hea hinnaga.

 Corte Ingles

 kell 18 ja 33 kraadi

 

Hästi palju on Palmas muidugi ka hiina poode, kus on asjad väga odavad.. näiteks enamus kingi alla 20 euro :) aga eks nende hiina toodetega on nii, kuidas on.Alguses plaanisime ka Palma katedraali ja Aquarium'isse minna,aga aeg läks nii kiirelt,et ei jõudnudki... viimane buss Cala Vinasesse läheb ka juba 18.40. Üritame need külastused järgmisel korral teha. Sain teada,et me peaks kui hotellis töötajatena ekskursioonide ja asjade pealt -30% alla saama, nii et super!! :)

Teisipäeva õhtul käisime Crisi ja Merkaga ka Magallufis peol, et ennast natukene välja elada ja lõõgastuda tööpäevadest. Esialgu olime enda hotelli baaris ja sealt edasi viis Jorge meid Magalluffi. Oli väga tore jällegi! :)

Mina ja Merka

Mina ja Cris

Järgmisel päeval oli Cris tööl, nii et sellepoolest ei vedanud tal üldse,aga see oli ka sellepärast,et tal oli eelmine nädal kolm vaba päeva järjest ning nüüd pidi järgi tegema ühe päeva. Saime lõpuks ka enda kauaoodatud palgatšekid kätte.. ma sain seekord vähem kui 300 eurot, kuna alustasin tööd 3.juunist ning kaks tööpäeva jäi siis nagu nö puudulikuks. Tahtsin ka kohe minna raha välja võtma, nii et uurisin vastuvõtust, kuhu panka ma minema peaks. Sain teada,et pank asub kohe BCM klubi taga,nii et meie hotellist kuskil 30 minuti kaugusel Magallufis.Siin on imelikuks asjaoluks aga see,et pangad on valdavalt avatud 8-14ni. See tähendas,et pidin kohe liikuma hakkama,kuna kell oli pool 13. Pangas läks kõik kenasti, võeti 3 eurot teenustasu,nagu ma juba ette teadsin ning saingi oma palga kätte. :)) Pärast seda käisime korra rannas madratsitega päikest võtmas ning õhtul puhkasin järgmiseks päevaks,et tööle asuda jälle.Alustasin tööd kell 11 seekord ning üllatavalt rahulik lõunanevahetus oli.. pole kunagi nii mitte rutates töötanud vist senini. Paco ütles selle peale, et enamik hotelli külalistest võtab ainult hommiku- ja õhtusöögi,nii et sellepärast ka siis nii. Sain aru,et lõunat sõi äkki mingi 200 inimest kõige rohkem täna. Lõuna ajal töötamisega jäin siis ka rahule :) 

Muudest asjadest veel nii palju, et oma läpaka kohta sain teada, et parandus läheks 90 eurot. Mul küll peaks veel pool aastat kestma ka garantii, kuid siis peaks saatma arvuti Madriidi ja seal hakatakse selle parandamisega tegelema..nii et niiviisi oleks tüütu. Pigem üritan veel vastuvõtu kutiga läbirääkimisi teha ning vaatan,mis hinnaga kokkuleppele saame. Vähemalt nii paljugi siis on hästi,et keegi asja jagab ja mind aidata saab :) Kuulsin üks päev ka, et meie hotellis suri üks vanem klient ära, aga selle kohta ma väga ei tea ja ei ole väga uuridagi tahtnud.. väga jube on see igastahes :/

Low period

Ei ole mahti saanud varem kirjutada, kui siis nüüd.Tööpäevad on kulgenud enam-vähem samamoodi nagu ikka. Vahepeal on rohkem kiire ja siis jälle vähem,kuigi viimast esineb harvem. Kliente ikka voorib pidevalt juurde ja ära ning tööd jagub. Igapäevaselt puutub kokku erinevate situatsioonidega,milleks alati ei oskagi valmis olla. Alati küsib mingi klient midagi,kas siis nõude või söömisriistade asukoha kohta või ka isegi toitude kohta.Viimase puhul on raskem,kuna kui ise ei tegele nende valmistamisega,siis ei oska ka ju esmajoones midagi vastata.Näiteks on küsitud, et milline kastmetest on küüslauguga ning ma siis umbes sellepeale,et pean kokalt küsima.Muidugi selle aja peale,kui küsima lähen,on klient juba rahulikult minema uimerdanud. Ja üskkord  kukkus kliendil pipratoosi ots oma klaasi....see oli nii imelik olukord,et pani nii minu kui ka kliendi naerma. Õnneks oli Dominik kohe läheduses ning näitas,kust uue pipratoosi saan. Restoranis on meil ka eraldi menüü,kuid mina selliste asjadega ei tegele veel ja usun,et ei hakkagi tegelema. Eujenjo ütles mulle kord, kui üks kutt tuli mult küsima,et kas saaks šampust tuppa tellida, et sellitest olukordades suuna kohe inimene Paco juurde.Üha enam on hotelli tulnud ka hispaanlasi ning ka venelasi. Kuulsin töökaaslastelt,et juulis ja augustis pidigi rohkem hispaanlasi olema ning ka võib-olla itaallasi... Septembris jällegi rohkem sakslasi... huvitav! ja mis mul meenus...tööl olles on vahepeal küll päris nukker ja väsitav,aga töökaaslased ja ka osad kliendid suudavad tuju heaks teha.Näiteks Eujenjo rääkis mulle,et kõigil hea meel,et ma siin ikka tööl septembrini.. et ma nii tubli. Ja et kui ma tööl pole,siis mind igatsetakse... pannakse valge paber pähe,et siis oleks nagu blondide juustega nagu ma :D:D naljakas,aga armas!!:)

Hah, ja nüüd see tööline Silvia, kes meile vahepeal restorani tööle tuli, läks juba ka ära. Ma täpselt aru ei saanudki,et miks, aga mingitel isiklikel põhjustel vist. Tema asemele pidi nüüd homme ehk teisipäeval (05.07) tulema uus tööline Adria, kes on tegelikult siin ka varem töötanud.. eks neljapäeval näen siis ta ka ära :) Üldiselt on muidu tööl kõik korras, aga mida rohkem tööl olla,siis näeb ära,millised töötajad seal tegelikkuses ka on. Ok, toredad on enamus, aga samas ka väga omakasupüüdlikud. Näiteks mina teen alati kõike,mis mulle öeldakse,aga kui mul abi on vaja,siis on asi nii ja naa. Ükskord palusin abi kastide tõstmises, kuna need olid kõrgel ja just mitte kõige kergemad, aga selle peale vastas mulle üks meestööline,et "No puedo" vms.. ühesõnaga,et ei saa,kuna ta ise teeb muud.. mitte,et see alla minuti oleks võtnud,aga see selleks. Mulle öeldi,et vanemad töölised ongi rohkem ennast täis läinud. Peeasi, et üldine pilt korras oleks.

Kõigi jamade tipp on aga alles kätte jõudnud.. mul andis läpakad otsad ja sõna otseses mõttes. Lõi pildi tasku ning enam desktopp'i ette ei löö. Läksin siis paanikas vastuvõttu, et äkki oskab keegi seal töötavatest meestest mind aidata.. õnneks ka oli seal üks töötaja Axel vms,kes jagab arvutitest midagi. Esmapilgul ütles ta,et kõvaketas, aga pidi teisipäeva õhtuks täpsemalt välja selgitama,mis teema on ja et kas saab ka mingid failid päästa veel. Ma väga loodan,et saab ja ka seda,et saan ka kuidagi oma läpaka korda. Rääkisin eile seda ka Eujenjole,kuna olin päris tujust ära ning ta lubas ka aidata, kui vaja. Häid inimesi ikka leidub:) Praegu olen ka Crisi läpakas... ning Alejandra oli ka kohe vastutulelik ning lubas mul tema oma kasutada,kui mul vajadust tekib. 

Missss you sweet Estonia! :)