Working days 11.08-18.08

Töönädal on iseenesest töö poolest ikka sama, kuid nüüd vaid pikem ehk siis 8 päeva järjest tööd st, et töötamist ka enda vabadel päevadel. Seda siis seetõttu, et mul ema, vanaema ja tädi tulevad mulle siia külla J Vaatamata sellele, et mul nii pikk töönädal on, ootab mind ees pärast seda kuus vaba päeva järjest. Juhendaja Paco tegi mulle siis sel puhul väikese kingi, mis tähendab, et ma ei pea neid päevi, kui ma ei tööta, järgi tegema.

Situatsioonidest tööl võiks ära mainida olukorra, kus üks klient tuli minu juurde kaebama hotelli toidu üle. Täpsemalt siis seda, et miks pidevalt on sama toit ja kui inimene ei söö sealiha, siis jääbki tal hommikusöögiks ainukese valikuna üle muna. Päris nii hull see asi nüüd tegelikult ei ole, saab ka muid asju valida, nagu jogurt, puuviljad, pannkoogid jne, aga iseenesest on tal mõte täiesti olemas ka... hommikusöök on pidevalt sama ning inimesed, kes hotellis kaks nädalat näiteks on, nagu ka tema ütles, et on, siis veidi üksluine värk. Mina aga ise asja parandada ei saa, nii et vastasin ka otse, et kui mingisugunegi sellistlaadi probleem on, siis tuleb pöörduda hotelli mänedžeri poole. Enamuse ajast olen ma ikka köögis nüüdsest töötanud koos Dominiki või Eugenioga. Sain teada, et üks tööline ei tulegi enam üldse tööle, kuna ta lähedasel pidavat mingi raskem haigus olema ning ta sellepärast täiesti rivist väljas. Tema asemele pidi siis uus tööline tulema, kes on ühe abikoka tüdruk.

Üks päev sain ma praktiliselt toidu mürgituse. Kõik algas siis sellest, et käisin korra Magallufis poes ning ostsin ühest poest, kus olen ennegi käinud, šokolaadi... ja mis siis sai.. sõin ja sõin ning nii uskumatu, kui see ka ei tundu, olid seal sees mingisugused pisi-pisi putukad, mida ma ka alles hiljem märkasin. Sellele järgnes loomulikult väikene roobert, kuna see vaatepilt ja hiljem mõte sellest, ajasid südame niiii pahaks. Pole elusees sellist asja juhtunud ja siiani tekitab see mul külmavärinaid. Pidin pärast seda veel tööle ka minema, mis oli eriti feil. Sellel samal päeval oli ka plaan minna välja koos kolme britist hotelli kliendi ja entertainer’itega välja ning õhtuks üritasin ma ennast siis ka kuidagi hoida. Õnneks välja mineku ajal oli ka mul kõik ok, nii et õhtut see kohe ära ei rikkunudki. Alguses olime hotelli baaris, kus ootasime Crisi ära, kes 1ni tööl pidi veel olema. Välja minemise juures oli aga üks asi peale eelnevalt mainitu ka tõsiasi see, et pidin järgmine päev 8st tööle minema. See tähendas siis seda, et pidin normaalsel ajal hotelli tagasi tulema, et ikka tööle jõuda. Kui kõik valmis said omadega siis liikusimegi Magaluffi... ja kuhu me siis seal läksime.. .. vahuuuuupeeoollleeee! See oli lihtsalt niiiii lahe :D klientidel oli igalühel mingisugune karvane kostüüm – ahvi, tiigri ja Elvise oma – seljas, mis tegi asja veel ägedamaks. Aga ütleme siis nii, et see pidu oli vist kõige parem üldse senini, kuna ausõna.. kõik möllasid vahu sees, ma olin vahepeal lihtsalt üleni vahu sees :D ja kuna seltskond oli ka hea, siis ainult kiidusõnad. Hommik aga ei tõotanud head, kuna mul viskas eilsest  šokolaadist kõhugripp välja ning ei saanud terve järgmine päev töötada, õnneks juhendaja lubas mu ära.

Teisipäeval tuligi meile siis uus tööline Antonia. Tundub isegi täiesti normaalne, kuigi, kui ta ütles, et on 20 siis ei tahtnud kohe üldse uskuda.. paistab nagu alaealine. Mina siis töötasin taga kahekesi köögis ning mind pandi nö siis köögi bossiks. :D David ikka hullemalt seletas, et ma nüüd kõrgemal kohal ja et see nagu promotion. Iseenesest ei olnud asi päris nii nüüd ka, kuna tegin ikka sama asja, nagu ikka, aga näitasin Antoniale ka vahepeal, et kuidas mida teha. Järgmisel päeval ehk siis kolmapäeval oli  asi täpselt samamoodi siis. Sel päeval oli ka üks teistmoodi klient, kes tahtis näiteks teada, et mis magustoidud kõik täpsemalt on nimepidi õhtusöögil. Mina aga toitudest väga palju, kui et peaaegu üldse, ei tea. See on kokkade töö. Seega otsisin üles ühe kokkadest ja suunasin kliendi tema juurde, kuid tema ei saanud midagi aru jällegi ning hetk hiljem oli juba David platsis ja seletas kliendile ära iga koogi, et mis on täpselt mis jne.

It's already AUGUST!

Nii-nii... nüüd mul ongi ainult kuu aega jäänud siin olla ja kui selle peale mõelda, siis hakkab isegi kahju. Eestis küll on pere, sõbrad ja hea toit, mida tõeliselt igatsen, kuid siin on hea ilm ja ka igati toredad inimesed.

04-08.08. töönädalast siis nii palju, et ühel päeval oli kliendi supi sees väike cucaracha. Ma ise ei oleks vist küll aru saanud, kuna see oli selle eluka algeline variant ning üldse mitte selle moodi minu meelest. Igastahes nagu ma aru  sain, siis klient oli päris vihane selle peale. Mitu korda on töö juures ka kohvi- ja mahlamasin katki läinud ning olen kliente suunanud teiste masinate juurde. Kui juuni alguses tööd alustasin, siis oli põhiprobleem selles, et jalad on hõõrutud, kuid nüüd on jalatallad  täiesti läbi ja kannad ka... iga hommik on valus kõndida :S Viimasel ajal on hispaanlasi aina rohkem ikka hotelli juurde tulnud ning sain teada, et need pidid ka kõige jubedamad kliendid kõigi hulgast olema.. seetõttu on tööl kauem läinud, kuna nad tulevad pidevalt hiljem sööma. Samuti on mitmete asjade suhtes nõudlikumad .. näiteks baaris peab neile eraldi kohvi tegema, sest masinakohvi nad ei taha.  Ka minul oli näiteks ükskord selline olukord, et tuldi küsima musta kohvi.. nii palju ma saan hispaania keelest aru, et talle vastata ja näidata. Masina  peal niimoodi sõnasõnalt kirjas ei ole, et „cafe solo“, kuid on „cafe corto“  ja  „cafe largo“ – mõlemad on mustad kohvid, kuid esimest on vähem ja teist lihtsalt rohkem. Mind aga ei usutud, kuna nägid, et ma keelt päris ei oska ning küsiti ikka teise teenindaja käest üle. Kaks päeva järjest ei ole ühte töölist ka veel olnud, mis tähendab järjekordset ekstra töö tegemist... täielik rabelemine.

Boat trip @ Port de Alcudia

Seekordseteks vabadeks päevadeks oli plaanis minna siis laevaga sõitma, aga asukoha suhtes tegime teise valiku. Alguses oli plaan minna siit Cala Vinasest, kuid lõpuks otsustasime siiski Merka juurest Port d Alcudiast laeva tripile minna. Esimesel päeval (2.august) läksime Crisiga Palmasse, kust edasi järgmisele bussile minna. Esialgu vahetasime palgad ära, mis me seekord palju varem (juba 28.juulil) saime kui eelmine kord.

Muidugi järgnes sellele üks šopping kuni bussile minekuni. Vahepeal käisime kõhtusid Burger Kingis kinnitamas – alati igalpool kindlapeale minek,et saad selle raha eest,mida maksad, ka kõhu täis. Sel korral tellisime mingisuguse eine, mille burger oli reaalne rasvapomm (mitt, et muidu kõik teised ei oleks, aga veel hullem siis)... mõlemal oli päris paha pärast selle ära söömist.  Kui Palma peal asjad ostetud said, siis sõitsime Port de Alcudiasse, kus meid Merka koos soome tüdruku Kattriga pidi ootama. Kuna oli juba õhtu ja varsti nii kui nii pidime Merka juurde edasi minema, siis tahtsime ka natukene süüa veel.  Me mõlemad Crisiga otsustasime sushi kasuks. Minu jaoks oli see esimene kord sushit proovida, nii et kogemus omaette.  Väga hea oli kusjuures!  Me gusta!!! Sinna kõrvale võtsime igaüks ka ühe mojito, mis võib öelda, oli kõige parem võrreldes kõigi teiste varem saadutega.

Port d Alcudia rand

Edasi sõitsime bussiga  Port d Pollenciasse, kuna otse ühtegi bussi Cala Saint Vincent’i ei lähe õhtupoole.  Edasi pidime ka veel takso võtma, et päris hotelli juurde saada. Pärast seda oli meil õhtu vaba.. tegime endale mõnusa olemise rõdule ja ajasime juttu. Järgmisel päeval pidime kella 15.30 ajal alles laevale minema, nii et enne seda oli meil veel aega. Lõuna ajal käisime üle tee baaris söömas ning edasi liikusime bussiga Pollenciasse, et sealt takso võtta ning Port Alcudiasse jõuda õigeks ajaks. Natukene aega tuli meil ka viimases kohas aega parajaks teha ning siis saigi juba laevale.

Port d Alcudias

meie laevuke:)

Alguses tundus, et ei ole ei midagi erilist ja ei tea, kas see 18 euri selle eest tasus ka ära. Oli jutt, et on klaasist põhjaga laev ning saab ka kalu vaadata, aga see küll nii ei olnud.. oli küll mingi aken viimasel korrusel, aga see ei olnud sügaval, et midagi näeks. Igastahes esmaarvamus täiesti muutus, kui sõitsime rannapiirkondadest eemale.. ja mis vaade sealt tekkis.. kui ilus loodus! Suured mäed vasakul, mille otsas olid kitsed.

Suured mäed vasakul, mille otsas olid kitsed. Lõpuks tegi laev ka 10 minutilise peatuse mägede vahel, et inimesed ujuda saaks. Kuigi meil käterätte kaasas ei olnud, pidime meie ka ju muidugi võimalust kasutama... ja see tasus 100%-liselt ära. SUPER!!

 Inimesed said liumäest vette lasta ja keset merd ujuda. Pärast ujumist suundus laev tagasi algusesse. 18-19 ajal saime seega Port d Alcudiast liikuma ning Palmas tuli meil veidi aega parajaks teha, et siis 20.30sele bussile minna. Oleksime peaaegu, et maha ka jäänud, kuid õnneks üks kutt nägi, et jookseme bussile ja lasi oodata. Buss oli muidugi rahvast nii täis kui täis, et tuli enam-vähem üksteise otsas Magalluffi sõita. Õudne!! Peaaegu terve tee sai meil Crisiga vingutud selle üle. Hotelli jõudes käisime veel rannabaaris baguette söömas ja pärast seda läksime hotelli baari tantsushow-d vaatama ehk siis iga kolmapäev käib siin üks tantsugrupp Merka hotellist. Olime ühe korra juba varem neid vaatamas käinud, kuid seekord oli see tants neil veel parem.

28.07-31.08.

Ka seegi nädal olen töötanud põhiliselt hommikul ja õhtusöögil. Kerge tujutus ja väsimus oli töönädala alguses peal... ei suutnud kuidagi ennast heale tujule lülitada. Iseenesest läheb töö ikka kiires tempos. Laupäeval oli õhtust söömas näiteks 450 inimest, mis on kohe eriti palju. Klientidega on suhtlus enamjaolt kenasti läinud. On olnud ikka keelelise oskamatuse tõttu äpardusi, aga ei midagi hullu. Ühel päeval sain suure imestuse osaliseks jällegi, kui kuulsin sõna "tere" ühe mehe käest. Oli minu kui eestlase mu rinnas oleva sildi järgi ära tundnud, kus on Eesti lipp olemas. Ta ise oli muidu venelane, aga kiitis väga Eestit... Tallinn pidi tema lemmik olema :D Üks päev sain isegi Paco käest eraldi kiita.. tänas mind hea töö eest. Samas jällegi samal päeval oli Dominikil kehv tuju, kuna Paco just temale midagi head ei öelnud ning eriti hea seda kõrvalt vaadata just ei olnud. Töötamisest veel nii palju, et jalad on ikka valusad pidevalt..mis annavad eriti hommikuti tunda.

Reedel tuli Alejandraga hüvasti jätta, mis oli kõigi jaoks üsna kurb. Ta siiski mega hea ja armas inimene, kellega tahaks pikemalt suhelda. Kahjuks aga arvan, et sellist olukorda, et kuskil kokku satuks, väga ei tule. Aga ära iial ütle iial !! :)  Ja pühapäeval läks Melissa, nii et meid jääb aina vähemaks siin.

Esmaspäeval tuli animacion'i poole peale uus praktikant, kes on Soomest. :) Tundub hästi sõbralik ja armaas! Kuulsin samas, et võib-olla ta ei jää väga kauaks siia, kuna meelelahutajaid on siin hotellis küllalt. Enne teda oli tulnud siia tööle veel kaks poissi animaciation'isse.. üks on Inglismaalt nimega Louis ja teine Rumeeniast, aga nime ma ei teagi kindlalt, kuna talle meeldis selle kallal naljatada ja me ei saanudki siis Crisiga aru. :D

PS! Neljapäeval käis mu hotellis külas mu sugulane Veronika, kes oli nädalakas oma kallimaga Mallorcale puhkama tulnud.  Kahjuks ei näinud teda väga kaua, kuna nad ise olid hotellis ida-mallorcal ning olid auto rentinud, et saarel ringi vaadata. Soovitasid mulgi seda teha, kuna see saar ei ole ju tegelikult nii suur ning niiviisi näeb rohkem kui lihtsalt hotelli kaudu ekskrusioone võttes.

Töönädal kulges üldiselt samamoodi, nagu ikka. Olin enamuse ajast hommikuses ja õhtuses vahetuses ning ühe päeva lõunases. Ja mis mul aga ükskord tööl juhtus.. oli kiire, nagu ikka ja hakkasin plastik resti ühest kohast teise viima ning lendasin täiesti selili maha peaga vastu põrandat. Endal oli tegelikult päris naljakas, kuid teised töölised ikka muretsesid mu pärast, et kas kõik ikka korras.See juhtus ka sellepärast, et põrand oli päris libe toidust, mis maha oli kukkunud kellelgi ja nii ma siis kukkusingi. Järjest rohkem on hotelli hispaania ja itaalia kliente tulnud. Päris mitmeid olukordi on olnud, kus hispaania keeles tullakse mu juurde küsimustega, millest ma kohe üldse aru ei saa. Siis üritan ta alati kellegi enda läheduses oleva töötaja juurde suunata, kuid mitmed on nii kärsitud olnud ja kohe käega löönud, kui olen öelnud, et vaid inglise keeles räägin. Samas olen mõnest ka aru saanud, kuna tihedalt tuleb samasid küsimusi klientidelt.. üheks on näiteks, et kas siin kakaod ka saab. Kaks viimast töönädala päeva sain mitu korda ka Carlose käest kiita, mis oli eriti positiivseks üllatuseks. Eugenio ütles, et teised on ikka rääkinud, et on mu tööga rahul ja et ma ikka mõtlen peaga ja jätan asju meelde. :D
Esmaspäeval pärast tööd käisime hotelli praktikantidega väljas Magallufis. Seda siis sellepärast,et Alejandra ja Melissa lähevad juba kohe varsti kodumaale tagasi. Alejandra reedel (29.07) ja Melissa pühapäeval. Nii jubedalt kahju on, et inimesed järjest vaikselt ära lähevad.. eriti Alejandra.. ta nii super tore ja armas ikka. Sain teada, et tema pilet Mehhikosse maksis 1000 eurot.. kui kallis!!! Igastahes pärast mu töö lõppu sättisime ennast valmis ning mina, Ale ja Merka läksime hotelli baari kokteile jooma ning hiljem saime teistega kokku pingil, kus eelnevatel õhtutelgi istutud. Nii kaua olime seal, kuni Cris ka oma töö lõpetas ja sealt suundusime edasi Magalluffi.
Järgmine päev tahtsime minna laevaga sõitma, aga see lahkus juba päris varakult ja jäime sellest maha. Üritame siis järgmine kord seda teha.

Cala Saint Vicence 18.07-19.07

Teisipäeval otsustasime Crisiga minna Merkale külla Põhja-Mallorcale. Alguses pidime tavalisel kellajal Palma bussijaamas kõik kokku saama, et siis natukene Palmas olla ja edasi koos Merka hotelli minna. Juhtus aga nii, et Merkal oli kergem äpardus bussile minekul, nii et me trippisime Crisiga kahekesi Palmas ringi. Väga kaua meil seal aga ei olnudki olla, kuna buss, millega saab Cala Saint Vincensesse läks 15.15. Kui oleks hiljem läinud, siis oleks pidanud Polencias takso võtma ning sealt edasi Merka juurde sõitma, kuna bussid väga ei liigu sinna. Esialgu siis läksimegi Polenciasse, kus toimus ümberistumine teisele bussile. Pilet Palmast lõpppunkti maksis 5.55 eurot umbes, nii et ei midagi hullu, kui arvestada, et praktiliselt teise Mallorca otsa sõitsime. Sõit sihtkohta oli minu jaoks päris huvitav, kuna Põhja kant on ikka hoopis teistsugune kui see, kus ma ise paiknen… väga palju mägesid ja rohkem rohelist.... ILUS!! :) Polencaisse jõudes ei pidanudki kaua ootama, teine buss tuli praktiliselt kohe pärast esimeselt maha tulekut. Sealt juba oli Merka hotelli lühem maa, vaid oma 10-15 minutit bussiga. Kohale jõudes avanes super ilus vaade merele, mille juures on suur kaljune mägi.

vaade Merka toa aknast :)

Ilmast rääkides, võib öelda, et Põhjas on palju külmem kui meie juures... seda siis tuulest ehk. Igastahes väga soe just ei olnud oma lühikeses riietuses. Kohale jõudes läksime alguses Merka tuppa, kus veidi aega veetsime ning edasi suundusime üle tee olevasse pubisse, et midagi süüa. Mina võtsin kanasalati ja teised meretoidu salati.. mõlemad olid oma hinda ka väärt, kuna üle mõne aja ei olnud midagi normaalset söönud. Edasi liikusime ära hotelli ning seadsime endale mõnusa olemise. Merkal on näiteks toaga väga vedanud... tal on rõduuuu ja peale selle veel täiesti oma tuba! :) Enamus õhtust veetsimegi siis rõdul snäkkide keskel. Hiljem läksime Alcudiasse, kuna kui juba nii kaugel olla , siis tasub ära kasutada võimalust ning minna ka sealsed peokohti vaatama. Magallufiga seda kohe kindlasti võrrelda ei saa, kuna on ikka palju rahulikum. Mulle aga meeldis! :)

Alcudias

Järgmisel päeval oli plaan minna randa.... muidugi aga just siis kiskus ilm veidi pilve ning vahepeal oli tuult ka. Rand on ka ikka hoopis teine .. vesi on kuidagi puhtam ja laineeeeddd!! Oh, kui lahe oli nendes hullata :D Samas jällegi veepõhi on suuri kive täis, nii et võib jala päris ära lüüa.

Väga kaua me rannas ei olnudki, kuna kõigil kiskusid näljast kõhud krampi. Läksime siis samma kohta sööma, kuna Merka rääkis, et sai sealt ükskord 8 euriga kolmekäigulise eine. Nii me ka siis tellisime.. alustuseks oli pasta polognese, mis oli super heaaa , teiseks oli kana kauboikartulitega, see just midagi nii erilist ei olnud, kuna kana saab suhteliselt tihedalt ka hotellis süüa ning kartulitest ei hakka ma üldse rääkimagi. Lõpuks saime mitme koogi vahelt valida ning nendest võtsime porgandi oma, mis oli lihtsalt super. Kõht sai mõnusalt täis ning jäime väga rahule! Edasi tuli kahjuks 16.45 bussile minna, et 18.40sele bussile Palmas jõuda.. nii ka siis tegimegi. Polencias oli jällegi vahepeatus, kus sain ka ühe pildi jäädvustada:

Kui hotelli jõudsin, olin päris väsinud, nii et ei jõudnudk midagi enam väga teha, kui pesema ja magama ära :)

Musid&paid!!

Hääletud päevad

14.07 läksin ma praktiliselt ilma hääleta tööle. Võite kujutada ette, kui ebamugav ja vastik see võis olla, kui sa pead kuidagi selle oma veidra ja peaaegu, et olematu häälega teistele töölistele või veel hullem.. klientidele midagi seletama. Kolm esimest tööpäeva töötasin ma lõunases ja õhtuses vahetuses ehk siis alustasin 11 ajal. Ei olnudki enam pikalt lõuna ajal töötanud, aga samas oligi hea vaheldus tavapärastele hommikutele. Sain veel suurema kinnituse sellele, et lõunal on ikka kordi rahulikum kui teistel söögikordadel. Esimesel päeval juhtus aga veel midagi… Dominik vigastas oma kätt klaaspudelit avades niiviisi, et ta lausa karjus ja nuttis, kui kätt vee all hoidis. Pärast seda läks ta arsti juurde ning nüüd ei pidanud ta kolm päeva töötama ehk siis rohkem tööd teistele. Seetõttu pandi mind olukorrast lähtudes, peale karritodega jändamise, laudu koristama ja katma. Polnud seda varem sellisel kellaajal teinud (ainult hommikutel) ning sedapidi oli see minu jaoks mõnevõrra uus, kuna laua katmist ei olnud mulle keegi väga õpetanud.. Paco vaid korra kunagi täiesti alguses näitas, aga pärast seda ei tekkinud juhustki, et seda proovida oleks saanud. Mina töötasin siis koos Carlosega kahe viimase karrito juures ehk söögisaalis tagapool. Kõik sujus üsna kenasti.. David, kes mulle alguses natukene ülbena tundus, on just väga sõbralik tegelikkuses. Ta õpetas, kuidas ma õigesti laudu peaks katma ning andis muid näpunäiteid… tore! Õnneks ei pidanud ma väga palju klientidega ka suhtlema ning oma häält raiskama. Mitmed töötajad ikka küsisid teatud ajavahemike tagant, et kuidas mul ikka on ning et ma ikka sooja piima meega jooks. Seda ma ka siis tegin ning minu üllatuseks ei olnudki see midagi nii hull, nagu ma mäletasin. David ja Sandra andsid mulle ka mlingid tabletid, mis peaks kurguvalu ära võtma. Õhtuses vahetuses olin ma jälle köögis, nagu ma nüüd vist alati hakkan olema, kui Adrian tööl on. Tegin siis rahulikult oma tööd ja äkitselt ilmus köögi ukse juurde üks blondide pikkade juustega tüdruk.. mul oli, et okei, pole väga hispaanialik, aga nüüd tuleb siit kindlasti mingi hispaaniakeelne tekst, millest ma midagi aru ei saa.. aga eii.....äkki kostub "Tere!".. Ma juba praktiliselt , et "Hola" vastu ja siis, et eiieii, mis toimub?? Ja oligi niii..  Ühesõnaga tegemist oli eestlasega, kes on varem juba siin Cala Vinase hotellis praktikal olnud kaks kuud restoranis ja üks kuu baaris ning nüüd tuli vanu tuttavaid töölisi vaatama. Käis ise ka Pärnu kolledžis ja lõpetas sel aastal... super tore tüdruk!! Kutsus mind õhtuks Caracase baari, et tal seal tuttav tööline, keda näha tahaks ja et ehk saame mingid tasuta dringid ka. Saingi taga siis pärast tööd kokku... käisime korra Caracases, jõime ühed joogid ning edasi suundusime korraks rannabaari, kus pidi ootama teda Samuel. nonii, ka tema on siis temaga tuttav ja muidugi Jorge kaudu. Seal me väga pikalt ei olnud, kuna Kaisat ootas meie hotelli ees ta sõber, kelle juurde ta sel korral ööseks pidi minema, kuna ta ise töötab hetkel Porto Alcudias ning see päris Põhja-Mallorcal. Tal on vaid üks vaba päev ka nädalas, mis tähendab, et ta järgmine päev pidi juba tööle minema ja väga palju teha ei jõudnudki. Ta lubas kindlasti veel tagasi tulla Cala Vinasesse ning meiega midagi koos teha.. samamoodi ka meid sinna külla kutsuda. Eks siis näis, kas sellest saab asja või ei :) Loodetavasti saab ikka!!! :)

Ülejäänutel tööpäevadel hakkas mul hääl üha rohkem tagasi tulema, aga enesetunne päris hea veel ei olnud. Ühel päeval ostis Eugenio mulle lampi ühe vees lahustuva rohu, rääkides, et see pidavat väga hea olema gripi vastu... tahtsin muidugi maskta ka selle eest talle, aga ta kohe salgas maha, et pole vaja... nii armas ikka järjekordselt! Pean seda iga 8 tunni tagant võtma ja 5 päeva siis. Senini on see päris kenasti aidanud. Dominik aga ei saa oma käega töötada veel pikemalt, kuna vigastas ennast eriti kehva koha pealt pöidla juurest.. Siis Sandral on praegu kõhugripp ja mitmed teisedki töölised tõbised. Eile (16.07) oli näiteks meid seetõttu päris vähe ka tööl.. üksnes 6 klienditeenindajat.. tavaliselt on ikka oma 8-9.. aga saime hakkama! Hommikul polnud kõige hullem ning lõunal tuli Paco ka tööle, kuigi tal pidavat olema vaba päev. Õhtul, kui tööle läksin, siis oli üleüldse uus süsteem aretatud mustade pokaalide asetamisel plastikrestile, et kiiremini saaks. Mingil määral see ka toimis.. ma ise olin ju trollydel ning seekord ei olnudki väga väsitav olla pärast tööd. Täna, kui mul on nüüd 6 tundi vaba aega ja plaanisin randa minna, siis just ei ole ilma.. juba teist päeva pilves :S

Päikest Eestisse! :))

Wonderful MARINELAND

Vabad päevad jõudsid siis ühesõnaga üsna kiirelt kätte.. Plaanisime Crisi ja Merkaga minna Marinelandi.. tähendab alguses seisis valik selle koha ja Aquariumi vahel. Ei suutnud üldse ära otsustada, aga mitmed meie hotellist soovitasid esimest valikut, kuna pidavat huvitavam ja odavam olema. Käisime siis Crisiga siinses hotellis ekskursioonidega tegeleva naise juures, et järgi küsida natukene. Olime varemalt kuulnud ka, et peaksime töötajatena 30% soodustust saama ning seda väitis ka see naine. Selleks pidime mingit tõendit näitama, et siin töötame ning kogu moos. Jama oli ainult selles, et Merka on ju meist palju kaugemal ning nende bussiaegade jne planeerimine on päris keeruline. Lõpuks leppisime siis nii kokku, et saame Palmas bussijaamas kokku ning edasi sealt Marinelandi... kuid nii see päris ei läinudki. Kui juba Palmas olime, siis mõtlesime, et lihtsam oleks, kui Merka meie juurde tuleks ning siis järgmine päev läheks koos meie juurest sinna. Teisipäeval (12.07) tegimegi siis täpselt nii, nagu viimane jutt jäi.

Bussijaamas

Alguses ostis igaüks mõned asjad jälle ning õhtuse bussiga läksime meie juurde Cala Vinasesse. Õhtuks ostsime endale natukene head ja paremat kokku - sinihallitusjuustu viinamarjadega ning mina omale Sangria. Läksime esialgu meie hotelli juurde istuma.. tegime siis nö väikese pikniku :D Super mõnuuuus oli jällegi! Elagu vabad päevad, ausõna! :) Pärast seda sättisime ennast Magallufi poole.

Järgmisel päeval tegutsesime nii, nagu plaanisime. Läksime lõunase bussiga Marinelandi. Kuigi ekskursioone korraldav tädi ütles, et saaksime ka tasuta sõidu sinna, kui läheksime Majorca Beach hotelli juurde. Kuna meil läks aga  arvatust kauem, valisime esimese variandi, aga ega see pilet ka nüüd niivõrd kallis ole.. sinna läks 1.50 euroga. Sinna sõites kuulsime äkitselt eesti keelt bussis.. ma lihtsalt vaatasin Crisile suurte silmadega otsa, et kas see on võimalik.. ja oligi nii... bussis oli 3 eestlast, kes sõitsid Palma katedraali vaatama. Rääkisin ühega neist nii kaua juttu, kuni meie peatus tuli. Täiesti uskumatu oli see meie jaoks, et nii lambist kuskil ka eestlasi veel kohtame, sest selle ajajooksul, kui siin oleme olnud, pole seda juhtnud. Marinelandi jõudes küsisime kohe kassast, et kas saame siin töötajatena mingit soodustust.. selle peale küsis ta meilt meie passid ning ütles, et okei minge. Meil oli, et mis asja, et kus me siis maskame vms.. liikusime edasi, mõeldes, et võib-olla siis kuskil mujal maksmise koht, aga eiii... me saime täiesti TASUTA sisse :D Ja muideks passi juurde tagasi minnes, olen aru saanud, et siin on üsna oluline, et sul pass praktiliselt igalpool, kuhu sa lähed,  kaasas oleks. Seda sellepärast, et politsei võib küsida suvalisel ajal seda ning kui pole, siis võib ta ka sind edasi jaoskonda viia ning ka osade ostude sooritamisel on see oluline dokument. Nii palju siis sellest, aga Marineland..

 seal sai vaadata pingviine ning eraldi olid veel hüljeste ja delfiinide show + papagoi show. Lisaks oli söögikoht, kuhu meie ka esmajoones suundusime, kuna hotellis me süüa ei jõudnud. Seal oli olemas ka rand, kus sai showde vahepeal aega veeta. Esimene oli defliinide ja hüljeste oma, mis hakkas 15.30... sättisime siis ka ennast tribüünile istuma,mille keskel oli suur bassein. See show oli meie kõigi kolme jaoks vapustav! :) Delfiinid on ikka nii kuradima targad.. saan jagada seda ilusat vaatepilti mõningaste tehtud piltidega:

Pärast delfiinide showd liikusin ma bussile ära, kuna ei olnud just kõige parem olla - kurk oli valus ja hääl ära + nohu.. ühesõnaga hakkasin haigeks jääma… Kui jõudsin hotelli, käisin korra Anny juurest läbi.. sain teada, et sellest oli probleem tulnud, et me Crisiga vahepeal vabadel päevadel õhtusöögi ajal restoranist süüa käisime võtmas, kuna enda õhtusöögile ei jõudnud. Seega me ei või seda enam teha, kuna mingid jutud klientide ja tööliste vahel olid lahti läinud. Anny aga seletas, et ma selle pärast nüüd ei muretseks, et kõik on ikka korras.

Muudest asjadest nii palju veel, et sain vahepeal enda läpaka ka lõppude lõpuks korda… Juhhhuuuu!! J Selle peale läks mul 70 euri… ei ole küll nii meeletu, aga jube kahju oli seda oma palgast, mis nii või naa nii suur ei ole, ära anda. Põhiline on siiski, et sellega nüüd ühelpool asi on ja olen väga tänulik Xavierile, et ta nii vastutulelik ja hea oli! Nüüdsest on mul ka olemas hispaania telefoninumber, mille lõpuks Porto Pist ostsin :) Nii et, kellel tahtmine tuleb ja rahast kahju ei ole siis: (+34)685410746 :))

Kalllliidd ja musiiiiidd!!

Work days 07.07 - 11.07.

Buenas!

Nii-nii... ma ei tea, mis värk on, aga need tööpäevad lähevad kuidagi mega kiirusega mööda.. mis on muidugi väga hea! :D Nüüd olen enamuse ajast, kui olen töötanud õhtuses vahetuses olen tegelenud mitte enam trollydega vaid rohkem olen olnud köögis, kus ma lapiga puhastan masinast tulnud nõusid/pokaale/kahvleid ja nuge, et need siis söögisaali viia.Seda tööd teen ma nüüdsest siis sellepärast, et meil siis see uus tööline Adrian. Ta tundub väga omamoodi... veidi imelik ja kohmakas ning nii ei arva mina ainukesena :D Enamuselt olen köögis olnud Sandraga, kes ei räägi sõnagi inglise keelt, aga kuidagi lihtsamate märksõnadega ja kehakeelega oleme saanud teineteisest aru ikka. Köögis tegin vahepeal sellist tööd, mida ei olnudki varem teinud,.. näiteks viisin taldrikuid pärast nende puhastamist söögisaali ja nii siis teatud ajavahemike tagant. Naljakas asi on see, et osad kohad, kuhu taldrikuid pannakse lähevad kuumaks ning seetõttu peab vahepeal neid sinna kindlasti juurde panema, kuna muidu võib käe päris ära kõrvetada, nagu mul ka kunagi alguses juhtus, kui klient musta taldriku mulle pihku andis, mis oli niii paganama kuum. Muidugi on seal kohas taldrikute kohal olemas ka vastav kirjake "Hot plates" ehk siis kuumad taldrikud. Köögis mitte olemise miinus on võib-olla see, et ei puutu niivõrd klientidega kokku ning töö muutub sedavõrd igavamaks. Seevastu, kas siis hommikuses või lõunases vahetuses puutun jällegi rohkem külalistega kokku. Ainuke päev, kui olin trollydega, oli pühapäev, kui Adrianil on vaba ning siis oli tunda, et ei jõua kohe üldse siblida söögisaali ja köögi vahet.

Issake, mis üks õhtu oli.. see oli vist esmaspäeva õhtul, kui olingi töölt ära tulnud ja magama juba ära sättinud.. lampi lendas meie tuppa sisse Samuel, kes siis on baaris töötava Jorge tuttav. Ta pidi minu ja Crisiga juba kunagi varem välja minema, aga selleks päevaks me nüüd ka midagi kokku ei leppinud. Ühesõnaga Regina oli kaugelt juba kuulnud, kuidas ta karjus "Kätlin where are you?" ning kuna meil on pidevalt öösiti toa uks lahti, et õhk rohkem ringi liiguks, siis sadas ta ka kohe sisse ja tõmbas mult teki pealt. Ma ehmatasin esialgu nii ära, et kas on ja mis toimub üldse :D Tahtis meid siis välja kutsuda, aga kuna ma olin juba tõeliselt unine, siis ei hakanud ma minema, kuigi ta ikka pikalt sonis, et me tuleks... Cris ikka käis ka korra Caracase baaris tema ja osade teiste töölistega.

Nii palju siis tööst :))))

Palma shopping & other stuff

Teisipäeval (5.juuli) käisin koos Crisi ja Merkaga Palmas, kus tegime kergema šopingu. Nüüd on igalpool allahindlused ja enamus poodides siis seda kuni -50%... mine või hulluks niimoodi!! Inimesi oli ka nii palju, et me ei saanud aru, et kas keegi neist tööl ka käib :D Ma ei olnud varem Palmat sealtpoolt külastanud,nii et minu jaoks oli seal kõik täiesti tundmatu ... Cris ja Merka olid juba tuttavamad selle kohaga. Kui aga natukene seal ringi trippida, siis jagas juba ära, kus pool mis asi asub. Seekord sõitsime bussiga lõpppeatusesse, milleks oli bussijaam,kuhu kõik bussid igaltpoolt mujalt ka saabuvad. Bussijaam asus maa-all,nagu pildilt ka näha võib. Seal saime kokku Merkaga,kes tuli Põhja-Mallorcalt. Käisime Corte Inglesis, mis on umbes kaheksakorruseline kaubanduskeskus.Seal aga ei ole asjad just kõige odavamad ja isegi siis kui on allahindlused,nii et sealt me praktiliselt midagi ei ostnudki.. Cris sai ainult telefoni sealt endale ja väga hea hinnaga.

 Corte Ingles

 kell 18 ja 33 kraadi

 

Hästi palju on Palmas muidugi ka hiina poode, kus on asjad väga odavad.. näiteks enamus kingi alla 20 euro :) aga eks nende hiina toodetega on nii, kuidas on.Alguses plaanisime ka Palma katedraali ja Aquarium'isse minna,aga aeg läks nii kiirelt,et ei jõudnudki... viimane buss Cala Vinasesse läheb ka juba 18.40. Üritame need külastused järgmisel korral teha. Sain teada,et me peaks kui hotellis töötajatena ekskursioonide ja asjade pealt -30% alla saama, nii et super!! :)

Teisipäeva õhtul käisime Crisi ja Merkaga ka Magallufis peol, et ennast natukene välja elada ja lõõgastuda tööpäevadest. Esialgu olime enda hotelli baaris ja sealt edasi viis Jorge meid Magalluffi. Oli väga tore jällegi! :)

Mina ja Merka

Mina ja Cris

Järgmisel päeval oli Cris tööl, nii et sellepoolest ei vedanud tal üldse,aga see oli ka sellepärast,et tal oli eelmine nädal kolm vaba päeva järjest ning nüüd pidi järgi tegema ühe päeva. Saime lõpuks ka enda kauaoodatud palgatšekid kätte.. ma sain seekord vähem kui 300 eurot, kuna alustasin tööd 3.juunist ning kaks tööpäeva jäi siis nagu nö puudulikuks. Tahtsin ka kohe minna raha välja võtma, nii et uurisin vastuvõtust, kuhu panka ma minema peaks. Sain teada,et pank asub kohe BCM klubi taga,nii et meie hotellist kuskil 30 minuti kaugusel Magallufis.Siin on imelikuks asjaoluks aga see,et pangad on valdavalt avatud 8-14ni. See tähendas,et pidin kohe liikuma hakkama,kuna kell oli pool 13. Pangas läks kõik kenasti, võeti 3 eurot teenustasu,nagu ma juba ette teadsin ning saingi oma palga kätte. :)) Pärast seda käisime korra rannas madratsitega päikest võtmas ning õhtul puhkasin järgmiseks päevaks,et tööle asuda jälle.Alustasin tööd kell 11 seekord ning üllatavalt rahulik lõunanevahetus oli.. pole kunagi nii mitte rutates töötanud vist senini. Paco ütles selle peale, et enamik hotelli külalistest võtab ainult hommiku- ja õhtusöögi,nii et sellepärast ka siis nii. Sain aru,et lõunat sõi äkki mingi 200 inimest kõige rohkem täna. Lõuna ajal töötamisega jäin siis ka rahule :) 

Muudest asjadest veel nii palju, et oma läpaka kohta sain teada, et parandus läheks 90 eurot. Mul küll peaks veel pool aastat kestma ka garantii, kuid siis peaks saatma arvuti Madriidi ja seal hakatakse selle parandamisega tegelema..nii et niiviisi oleks tüütu. Pigem üritan veel vastuvõtu kutiga läbirääkimisi teha ning vaatan,mis hinnaga kokkuleppele saame. Vähemalt nii paljugi siis on hästi,et keegi asja jagab ja mind aidata saab :) Kuulsin üks päev ka, et meie hotellis suri üks vanem klient ära, aga selle kohta ma väga ei tea ja ei ole väga uuridagi tahtnud.. väga jube on see igastahes :/

Low period

Ei ole mahti saanud varem kirjutada, kui siis nüüd.Tööpäevad on kulgenud enam-vähem samamoodi nagu ikka. Vahepeal on rohkem kiire ja siis jälle vähem,kuigi viimast esineb harvem. Kliente ikka voorib pidevalt juurde ja ära ning tööd jagub. Igapäevaselt puutub kokku erinevate situatsioonidega,milleks alati ei oskagi valmis olla. Alati küsib mingi klient midagi,kas siis nõude või söömisriistade asukoha kohta või ka isegi toitude kohta.Viimase puhul on raskem,kuna kui ise ei tegele nende valmistamisega,siis ei oska ka ju esmajoones midagi vastata.Näiteks on küsitud, et milline kastmetest on küüslauguga ning ma siis umbes sellepeale,et pean kokalt küsima.Muidugi selle aja peale,kui küsima lähen,on klient juba rahulikult minema uimerdanud. Ja üskkord  kukkus kliendil pipratoosi ots oma klaasi....see oli nii imelik olukord,et pani nii minu kui ka kliendi naerma. Õnneks oli Dominik kohe läheduses ning näitas,kust uue pipratoosi saan. Restoranis on meil ka eraldi menüü,kuid mina selliste asjadega ei tegele veel ja usun,et ei hakkagi tegelema. Eujenjo ütles mulle kord, kui üks kutt tuli mult küsima,et kas saaks šampust tuppa tellida, et sellitest olukordades suuna kohe inimene Paco juurde.Üha enam on hotelli tulnud ka hispaanlasi ning ka venelasi. Kuulsin töökaaslastelt,et juulis ja augustis pidigi rohkem hispaanlasi olema ning ka võib-olla itaallasi... Septembris jällegi rohkem sakslasi... huvitav! ja mis mul meenus...tööl olles on vahepeal küll päris nukker ja väsitav,aga töökaaslased ja ka osad kliendid suudavad tuju heaks teha.Näiteks Eujenjo rääkis mulle,et kõigil hea meel,et ma siin ikka tööl septembrini.. et ma nii tubli. Ja et kui ma tööl pole,siis mind igatsetakse... pannakse valge paber pähe,et siis oleks nagu blondide juustega nagu ma :D:D naljakas,aga armas!!:)

Hah, ja nüüd see tööline Silvia, kes meile vahepeal restorani tööle tuli, läks juba ka ära. Ma täpselt aru ei saanudki,et miks, aga mingitel isiklikel põhjustel vist. Tema asemele pidi nüüd homme ehk teisipäeval (05.07) tulema uus tööline Adria, kes on tegelikult siin ka varem töötanud.. eks neljapäeval näen siis ta ka ära :) Üldiselt on muidu tööl kõik korras, aga mida rohkem tööl olla,siis näeb ära,millised töötajad seal tegelikkuses ka on. Ok, toredad on enamus, aga samas ka väga omakasupüüdlikud. Näiteks mina teen alati kõike,mis mulle öeldakse,aga kui mul abi on vaja,siis on asi nii ja naa. Ükskord palusin abi kastide tõstmises, kuna need olid kõrgel ja just mitte kõige kergemad, aga selle peale vastas mulle üks meestööline,et "No puedo" vms.. ühesõnaga,et ei saa,kuna ta ise teeb muud.. mitte,et see alla minuti oleks võtnud,aga see selleks. Mulle öeldi,et vanemad töölised ongi rohkem ennast täis läinud. Peeasi, et üldine pilt korras oleks.

Kõigi jamade tipp on aga alles kätte jõudnud.. mul andis läpakad otsad ja sõna otseses mõttes. Lõi pildi tasku ning enam desktopp'i ette ei löö. Läksin siis paanikas vastuvõttu, et äkki oskab keegi seal töötavatest meestest mind aidata.. õnneks ka oli seal üks töötaja Axel vms,kes jagab arvutitest midagi. Esmapilgul ütles ta,et kõvaketas, aga pidi teisipäeva õhtuks täpsemalt välja selgitama,mis teema on ja et kas saab ka mingid failid päästa veel. Ma väga loodan,et saab ja ka seda,et saan ka kuidagi oma läpaka korda. Rääkisin eile seda ka Eujenjole,kuna olin päris tujust ära ning ta lubas ka aidata, kui vaja. Häid inimesi ikka leidub:) Praegu olen ka Crisi läpakas... ning Alejandra oli ka kohe vastutulelik ning lubas mul tema oma kasutada,kui mul vajadust tekib. 

Missss you sweet Estonia! :)

...

Vabade päevadele eelneval õhtul käisin korra töökaaslasega mojitot joomas ja juttu puhumas. Seda siis kella 1ni, kuna sel ajal suleti ka see rannabaar... päris mõnus lõõgastus oli pärast töönädalat! Üldiselt möödusid puhkepäevad seekord üsna rahulikes nootides... puhkasin ainult täielikult.. esimesel päeval käisin korra rannas, aga seda ka vaid umbes poolteist tundi, kuna lihtsalt nii kuum oli, et isegi madratsiga vee peal olles, ei suutnud rohkem olla... pea hakkas jubedalt valutama. Käisin päeval korra ka Magallufis, et endale vajalikud hügieenitarbed osta ning ühtäkki oligi juba õhtu käes ning sööma minek. Viimasel ajal ei ole siin toitudega väga kiita olnud.. ikka need friikartulid ja mingi lihamöks või asi... tüütab kergelt ära juba... igatsen häid Eesti toite!!! :D Sealjuures saan ma ju igakord restoranis töötades võtta pärast vahetuse lõppu toitu buffee'st... nüüd, kui ma küll tööl ei olnud, siis mõtlesime Reginaga õhtul käia ja võtta midagi head sealt. Kutsusime ka Alejandra, kes sel ajal veel oli tööl vastuvõtus. Alguses oli plaan ainult midagi kerget võtta, aga sel päeval oli kohe eriti palju igasugu huvitavaid ja isuäratavaid asju seal, nii et sai ikka arvatust rohkem taldrikule krabatud :) Teisel päeval trippisin Palmanovasse.. pildil olev temperatuur oli reaalselt kindlasti vähemalt kümme kraadi rohkem.

Diana Beach Bar :D

 Uudistest siis nii palju veel, et meile tuli veel üks uus praktikant juurde.. Ester. Ta on pärit Ungarist ning tundub ka päris sõbralik. Vähemalt räägib ta väga hästi inglise keelt ning töötama hakkab ta vastuvõtus... nüüd siis on seal töötamas juba neli praktikanti!! :O Ei tea, kuidas küll nii palju. Vahepeal sain ka enda tuppa puhuri Doni käest, kes minuga on alati väga sõbralik.. Nüüd ka täiesti juhuslikult kutsus mind oma tuppa ja küsis, kas tahaksin seda asjandust oma tuppa.. mul oli mudiugi kohe, et jaaa! :D Super! Õhk vähemalt liigub nüüd ringi, kuigi palavus on sellegipoolest toas..

Time goes fast

Senimaani on töö väga kiirelt kuidagi läinud. Varsti olen juba kuu aega ära olnud, kuid ei ütleks küll, et nii palju juba... aeg läheb kiiirelt :) Nõme on ainult, et väga rutiinseks kisuvad tööpäevad ära - iga päev sama jada. Viimasel ajal on juhendaja Paco ka väga närviline olnud, kuna palju kliente ning seetõttu pidevalt karjub kõigi peale, välja arvatud minu. Seepärast ka toimub töölistel igapäevane kirumine tema tagant. Üldiselt on tööl väga kiire, et ei jagu palju aega niisama olemiseks, aga sain ka mõned pildid tehtud. Pildilt on näha kööki, kus toimub igasugune nõude pesu, puhastamine ja kõik muu. Üritan teha ka hiljem kunagi restorani söögisaalist ja ka teistest töötajatest pilte :)

Dominik, Alejandra ja mina

mina, Alejandra ja Eujenio

Ja meile tuli restorani uus tööline Silvia, kes on siin mingi töölise abikaasa.. nii et tutvtuste kaudu sai siia. Ta töötab ka hotelli vastas olevas Shetlandi baaris. See tähendab, et tal ikka päris palju tööd.. kui ühes kohas lõpetab, läheb juba teise jälle tööle. Eks teisedki töölised tegelikult rabavad nii palju, kui võimalik, tööd teha, kuna kuni oktoobrini kestab see hooaeg ning hiljem on enamus töötud kuni 6 kuud.

Ma nüüd jälle tööle ära, aga kohe-kohe on vabad päevad ja saab natukenegi puhata :))) Mu toakaaslastel hakkavad need juba homme, kuna lähevad entertainment inimestega matkama kuskile Lääne-Mallorcale. Mina aga juhendaja käest ise küsima ei hakanud ning oli juba töögraafiku ära koostanud, nii et ma siis siiski tööl ise. Kahju mingil määral, aga pole vast ka hullu . Eks hiljem kuulen muljeid. :)

San Juan day aka Jaanipäev

23. juunil, kui Eestis tähistatakse jaanipäeva, siis Hispaanias on see päev tuntud kui San Juan day. See tähendab, et siingi on kergem tähistamine selle puhul. Põhiline tegevus toimub rannas, kus inimesed seltskonniti istuvad lõkete ümber ja ootavad südaööd, et siis ujuma minna. Ujuma minek pidi tooma head õnne, nagu ma aru sain. Ma ise alguses väga kindel ei olnudki, kas üldse kuhugile lähen või midagi teen selle puhul, kuna õhtune vahetus lõpeb mul ka alles 22.30. Sellegipoolest otsustasime koos Alejandraga minna siiasamma Cala Vinase randa, et ikka näha, mis moodi siin seda päeva tähistatakse. Juba ranna poole minnes oli super ilus vaade kaugemalt ... lõkketuled sirasid rannas!

Playa Cala Vinas 

Üllatuseks oli jube suur tuul, mistõttu oli ka päris külm olla. Kuna me arvestasime, et õhtul/öösel on tavaliselt soe, siis ei pannud me ka väga soojalt riidelt, vaid just midagi kerget selga, et kohe välja minna. Kohalikust ranna baarist ostsime ühed mojitod ja istusime liivale, et oodata südaööd.

Cala Vinas beach bar 

me & Alejandra

Vahepeal nägime ka töökaaslasi, kes meid muidugi peole edasi kutsusid, aga me olime mõlemad ühtemeelt, et kui läheme, siis ei tõota järgmisel tööpäeval head. Seega jäime meie kindlaks, et oleme natukene veel ja siis ära hotelli. Ujuma me ka minema ei hakanud, sest ikka tõeliselt külm oli lõpuks. Päris paljud jätsid sellepärast ma arvan ka minemata. Aga võib öelda, et uut moodi jaanipäev oli, kuid jäin rahule ja tore oli :)

Buenas tardes!

Viimased päevad on väga kiirelt käinud ning ei olegi väga palju arvuti ligidusse jõudnud. Juhtunud on küllalt, nii et üritan kõigest, mis pähe kargab ka kohe kirjutada. Alustada võib siis juba tööst, mida ma siin juba eelnevaltki olen kirunud, et on väga väsitav ja nii on ka senini olnud. Hotell on otsast otsani kliente täis, nii et väga tegusad päevad olid ja hakkavad ka edaspidi olema. Praegu on kätte jõudnud see mõõna periood mulle tundub... on ka igast jamasid asju hakanud tulema järjest. Näiteks mu töökaaslane Alejandra käis nädalavahetusel (tal on siis kaks vaba päeva) Barcelonas oma tuttavatel külas.. väga lahe iseenesest! J Aga kehv asi selle juures on see, et talt varastati metroos ära rahakott, kus olid kõik tema dokumendid ja raha... õudne! L Nüüd peab ta kuidagi kuu aega siin hakkama saama, aga see võib päris raske olla, ma usun. Siis Melissa sai siin mingi päev päikesepiste või midagi ning tal oli ikka päris paha olla. Seetõttu ei läinud ta ka kaks päeva tööle, kuna pidevalt oli südapaha ja käis oksendamas.

Peale selle on mul alates pühapäevast üks silm punane ja valus. Olen selle vist ära hõõrunud, nii et väga ebamugav ja halb on olla. Sellepärast küsisin ka esmaspäeva õhtul töölt ära, kuna ei oleks suutnud lihtsalt selles kiires tempos kaasa töötada. Minu üllatuseks oli mu juhendaja väga mõistev selles osas ja lubas mu ära. Alguses, kui hommikul talle seda mainisin, et kas oleks võimalik ehk õhtu vabaks saada, siis ta suunas mind kohe Anny juurde, kes mulle näitab, kuhu minema peaksin. Ühesõnaga ei teinud teist nägugi, kui ütlesin,et mul selline jama. Käisin ka siis kohe pärast tööd esmaspäeval Magallufis apteegis, et endale mingid silmatilgad osta. Mul seekord ka joppas, kuna Regina juhendaja Anjela võttis mind auto peale ja viis ära. Sain apteegist endale mingid 5 eurosed silmatilgad, aga senini need väga palju aidanud ei ole.. rohkem lihtsalt niisutamiseks. Otsustasin siis siiski arsti juurde minna järgmisel päeval. Kuna ma sain Anny käest mingi kaardi, kus on arstiasutused peal olemas, siis mõtlesin, et lihtsalt lähengi esimesse neist. Muidugi oli see minek täielik failure, kuna nendes olid vaid eraarstid. Üks visiit pidi maksma 60 eurot!!! :O Õnneks oli väga sõbralik naine vastuvõtus ning seletas mulle, kuhu ma minema peaks, et saaksin tasuta oma ravikindlustuskaardiga. Kirjutas mulle paberile üles, mis on selle koha aadress, kui tahan taksoga minna ning näitas mulle ka mu kaardil, et see asub Palmanovas. Kell aga oli juba nii palju, et mõtlesin,et pean ikka õhtusöögile minema ning jätsin arstikülastuse teiseks päevaks. Nägin sööma minnes töökaaslast Juanjot, kes lubas mind ära viia sinna järgmisel päeval, kui ta kell 16 lõunase vahetuse lõpetab.. väga armas jällegi J Kolmapäeval siis saingi taga kokku ning ta viis mind ilusti ära sinna ja tuli kaasa ka. Alguses läksin vastuvõttu, kus üks naine võttis mult mu ravikindlustuskaardi ning tegi sellest koopia ja edasi suunas ühte kabinetti. Seal üks naisarst uuris mu silma ning sealt omakorda saatis mind järgmisesse ruumi  teisele korrusele. Siis aga enam nii kiirelt ei läinud ning tuli ukse taga järjekorras oodata, kuni su nimi öeldi ja sisse võisid minna. Sealt edasi ma jäin üksi, kuna Juanjo pidi juba 18.30 tööle minema ning tahtis ikka enne seda süüa ka. Tuli oodata oma pooltundi vähemalt ning kuna niii kuumad ilmad on nüüd, siis õhku ka seal koridoris üldse polnud. Lõpuks kui minu nimi kutsuti, siis võttis mind vastu sõbralik meesarst. Vaatas mu silma, pani mingit oranši vedelikku silma, et vaadata, kas mul on mingi kriimustus või asi ka. Õnneks seda ei olnud, nii et sedapidigi hea. Kirjutas mulle siiski välja mingid antibiootikumiga silmatilgad. Need ostsin ma ka kohe seal läheduses olevast apteegist ära. Naljakas on see, et need maksid midagi euro ja peale, kuid eelmised tilgad, mis ostsin ja ei olnud mingi antibiootilise toimega, olid palju kallimad. Edasi kõndisin ma Palmanovast Cala Vinyasesse, kuna teadsin juba seda teed ning ei tahtnud hakata takso peale raha kulutama. Nüüd siis olen ka kohaliku haigla ära näinud! :D Ja asub see Sandra hotellile (Palmanova Palace) väga lähedal.. üle tee pmst.

Tööl olles sain tuttavaks ühe uue praktikandiga Slovakkiast, kelle nimi vist oli Mike ja kes töötab aednikuna siin. Senimaani on ta väga vaikne ja eemalehoidev tundunud, aga võib-olla see on see alguse asi. Kutsusime Juanjoga ta isegi randa, kui mõtlesin esmaspäeval minna.. mul aga sellest minekust midagi välja ei tulnud oma silma pärast. Nii palju siis tööst, aga vahepeal on ka peale halva midagi head olnud. Näiteks oli Reginal sünnipäeva laupäeval, mida tähistasime teisipäeva õhtul. Alguses olime siin meie hotelli juures pingil ning nautisime ilma ja head seltskonda. Esmalt olime mina, Regina, Sandra,Cris, Merili ja Lisanne ning hiljem liitusid meiega korraks ka Melissa ja Alejandra. Edasi suundusime sealt Magalluffi .. kaasaarvatud mina, kes ma alguses mõtlesin, et võib-olla ei hakka minema, kuna vaja silma puhata, aga siis tuli juba teistelt jutt, et tule ikka jne, nii et nii see siis läks. Pidu oli iseenesest tore ja kõik, aga nüüd jälle jube väsimus peal ning tahaks vaid puhata.

Regina 21

Ja hakkab see orjus jälle pihta .. oh no!  L Neid vabu päevi võiks rohkem ollla!!  Nüüd hakkab mul palju igavam ka tööl, kuna Alejandra läheb järgmisest esmaspäevast vastuvõttu tööle ning mul ei ole kellegagi töö juures väga rääkida.. enamik valdab ainult hispaania keelt. Eks näis, kuidas siis olema hakkab..

Don't worry, be happy!

Heyyyaa! :)

Kolmapäeva õhtul läksime, nagu plaanitult, shishat tegema ja Sangriat jooma Crisiga. Oi, kui mõnus oli!! Väga ilus ja soe õhtu ning hea seltskond - mida veel tahta! Oleks kas või pärast kuskile edasi läinud, aga järgmisel päeval pidi juba jälle tööle minema. Need puhkepäevad lähevad kohe ekstrakiirelt ning hakkab jälle see rutiinne töönädal peale. Esimene päev tööl oli mul ikka täielikult ebaõnne täis. Ei olnud ennast täielikult välja puhanud ning olin seetõttu terve päev uimane. Hommikul oli veel enam-vähem, sai asjad kenasti tehtud ja ei miskit probleemi. Õhtul aga käisin ringi nagu peata kana... tööülesandeid oli jälle palju ning pidevalt tuli kiirustada. Ühesõnaga suutsin mustade pokaalide ja klaaside kandiku söögisaalis maha kukutada - kuiii jubee! Sellele järgnevalt läksin tõin kohe harja ja kühvli, et segadus ära koristada. Midagi hullu iseenesest ei olnudki, kui arvestada, et midagi sellist võib igapäev juhtuda, aga alguses ikka ehmatas ära küll, kui mõni külalinegi ohkama hakkas. Samas kaastöötajad ütlesid kõik nagu ühest suust: "Don't worry, everything's okey". Pärast seda oli aga sellegipoolest veidi kohatu olla, kui mul veel tööpüksid ka peale läinud jookidest märjad olid... ja vaatamata sellele pidin ikkagi kohe ka edasi töötama. Õnneks pärast seda oli juba enam-vähem ning midagi rohkem ma ära ei lõhkunud. Töö vahepeal käisin ka veidikeseks Magaluffis šoplemas, tahtsin endale veidi suuremat käekotti, kui need, mis mul kaasas, aga muidugi ühe asja järele minnes, leiab ikka rohkem ning nii oli see ka nüüd. Väga kaua ma seal ei käinudki, kuna päike lõõmas ikka jubedalt ning õhtul tuli ju jälle tööle minna, nii et arvestasin ikka sellega, et ennast päris ära ei väsitaks.

Reede kulges vaiksemalt nii tööl kui ka töö vahepeal. Hommikuses vahetuses olin küll veidi tuim, aga tegin pärast tööd uinaku, et selleks õhtuks puhanum ja värksem välja näha. Aga ürita siin mega palavuses magada päeval.. isegi kui aken ja uks on lahti toas, ei päästa see midagi, ei mingit õhku ning väga hästi see lõunauinak just välja ei tulnud. Siiski olin õhtul palju ergsam ja paremas tujus, kui eelmisel korral. Töö sujus ja kliendid olid toredad, nii et väga hea.
Täna, 18.06, on Reginal sünnipäev ning kuna me Crisiga ei osanud väga midagi kinkida, siis tekkis mõte kutsuda sünnipäevalaps töö vahepeal kella 17ks jäätist sööma. Mõte siis tuleneb sellest, et ta meil suurem jäätise fänn, nii et ma loodan ja usun, et see just kõige halvem plaan ei ole :) Tööl läks täna ka üldiselt hästi.. Uudseks oli see, et sain 15 eurot jotsi. Ei teadnudki, et restorani poole peal ka jagatakse ülejäänud raha kõigi töötajate vahel ära.. ja võrdselt. See on vaid positiivne! :)

Free days

Esmaspäeva õhtul oli päris kiire tööpäev ning nii palav vist ei ole mul veel töö juures olnudki. Nii köök kui ka saal olid sõna otseses mõttes nagu saunad - ei mingitki õhku. Muidugi ma rabelesin ka nii, et laup oli märg jällegi ning jäi selline mulje, et mina teengi kõige rohkem seal. Eujenjo ütles näiteks mulle,et ei tea, miks mind saali peale rohkem teenindama ei panda, et ma nii sõbralik ning et ma tooks hotellile palju kasu - vot, kui armas! Ja isegi, kui mul on nüüd need uued jalanõud.. need hakkavad ka kergelt taldadele.. ühesõnaga isegi talla alla mõni vill tulnud.. uskumatu! Sain korra ka ühele lauale lina panna, aga kuna ma täpselt ei osanud ka seda teha, kuna sellel ka mingi oma nipp jällegi, kuidas see kiiresti ja korrektselt lauale saaks pandud, siis üks töökaaslane Juan näitas mulle seda... päris ongi see mul enam meeles, peab ikka ise ka ju proovima, sest nii jääb paremini meelde.

Pärast tööd (13.06) tuli Crisil sõbranna meie juurde ning neil oli plaan minna Magaluffi peole. Ise ma alguses plaanist väga palju ei teadnud ning ka seda, kas ise üldse hakkangi midagi tegema. Lõpuks suudeti mind ikka ümber rääkida. Sättisin ennast valmis ning läksime Merkaga hotelli baari väikesele dringile Crisi ootama, kes pidi 1ni tööl olema. Hiljem liitus meiega ka Regina. Ma küll kindlalt ei teadnudki, kas võime kui töötajad baaris viibida, aga töölised olid kõik väga sõbralikud, nii et siis vist mingit probleemi selles osas ei peaks olema. Väga mõnus oli seal basseini läheduses väljas istuda ja kokteili juua. Saime rummikoolad ka poole odavama hinnaga ehk siis 1.70ga kui muidu on 3.70 eurot. Ja siin on nii, et ikka saad ka midagi oma makstud joogi eest.. st üle poole oli rummi. Magaluffi minekul vedas meil jällegi.. Jorhe lubas meid seekord ka ära viia, nii et väga super. Cris sättis ennast kiirelt valmis ning minek! Nüüd tundus seal kohe palju parem, ei olnud sellist šokki nagu esimene kord oli. Ja üllatuste üllatus... sattusime kokku teiste siin kandis töötavate eestlastega minu koolist.

See oli kõigi jaoks ikka väga super. Käisime mitmetes klubides ning külastasime ka korra Magaluffi randa, et korra ka peo melust eemale saada. Õhtu kulges väga hästi ning jäin ülimalt rahule. Meie tulime Crisiga taksoga tagasi ning enne seda suutsime kuskilt burgeri putkast ka läbi käia muidugi - kaks nälga :D Hotelli saades jäime ka pmst kohe magama, kuna töönädal ja kõik väsitas ikka päris ära. Siinsetest pidudest rääkides, toimuvad need ju igapäevaselt, vahet ei ole mis päeval sa lähed :D Samuti on iga klubi ja pubi juures inimesed, kes kõiki sinna meelitavad, tehes igast sooduspakkumisi jookide jne osas.

Esimesel vabal päeval läksime pärast hommikusööki kohe randa, kuigi kõige parem just olla ei olnud. Mina, Cris ja Merka olime vähem, kuid Regina võttis ikka oma 4 tundi vähemalt päikest. Ma oleks totaalselt ära kõrbenud, aga tal pidavat teistsugune nahk olema ja mitte nii kiirelt päike peale hakkama. Pärast õhtusööki käisime Crisiga ka Magalufis kergel šopingutriiul. Mis kõige huvitavam selle juures, meid võttis sinna minnes peale meie hotelli kõige kõrgem boss, nimi vist on Raphael. Meil oli nagu WOW, milline auto (uus mercedes) ning et ta niimoodi meid ära tundis. Ma räägin.. siis lihtsalt on nii head inimesed. Igastahes käisime Crisiga 5 tundi kokku seal ja vahtisime lihtsalt pooli asju nii, et silme eest läks kirjuks. No ikka väga palju ilusaid asju ning esmajoones ei oskagi kohe midagi välja valida. Osad asjad me ikka sealt saime, nii et päris tühjade kätega ei tulnud. Muidugi juhtus ka nii, et leidsin mega ilusad plätud sealt, aga just minu nri ei olnud. Tagasi tulles suutsime ka natukene ära eksida, nii et tuli ühest kohalikust restoranist küsimas käia, et kuhu poole Cala Vinas jääb. Leidsime siiski õige tee ka üles..

Täna käisime jälle rannas.. seekord siis ostsin endale ka ujumismadratsi.. roooosa:) Sellega on kohe eriti superluks rannas vee peal ulpida ja mõnuleda. Päike kõrvetas ikka päris hästi, kuna meie tulime Crisiga varem ikka rannast ära. Rannas olles oli eriti ahvatlevaks jetid, mis seal ümbruses ringi tiirutasid. Korra tulid nendel sõitvad tüübid meiega ka rääkima, aga hiljem enam mitte, nii et meie lootus sõitma saada, ei läinud läbi. Aga ma usun, et teine kord kindlasti küsib, mis selle hind ka on ning saab ka siis äkki ühe väikese sõidu teha. Aa ja siin rannas on teistsuguseks asjaks see, et enamik naisi päevitab palja ülakehaga - see on täiesti lubatud ning tavaline, kuigi ise küll nii ei saaks. Pärast randa tulime internetti ning äkki ilmusid meie juurde Jorhe ning temaga kaks tüüpi. Üheks oli Jorhe poeg Samuel, nagu ta väitis ning teise nime ei mäleta. Nad olid väga sõbralikud ning lubasid ka hiljem meid välja kutsuda. Naljakas oli see, et Samuel küsis meie sünnipäevi ning siis kui ütlesime, et mul veebruaris ja Crisil oktoobris, siis ta vastas, et oh saabki tähistada. Rääkis ka, et on siin hotellis varem ka töödanud oma 3-5 aastat ning elas ka esimesel aastal selles toas, kus meie oleme. :D Nüüd õhtul mõtleme Crisiga minna vesipiipu tegema ning ühe Sangria veini osta, et enne homset tööpäeva olemine mõnusaks teha.

Adioooos, amigos! xoxo

Rapido rapido

Hola-hola!

Nüüd ei ole ma pikalt blogida jõudnud, kuna tööl on küllaltki kiire ja kurnab päris ära. Hotelli on tulnud järjest rohkem külastajaid ning seeläbi muutub ka restoranis töö aina rohkem rabelemiseks. Melissa, kes töötab vastuvõtus, on ka pooleldi restorani poole peal tööline ning tegeleb seal inimeste üle lugemisega.. pidi väga tüütu töö olema, kuna seisad pidevalt vaid ühe koha peal, aga pole midagi teha.. juu siis on oluline. Igastahes luges ta ära ükskord näiteks 450 inimest õhtusöögi ajal. Seega ma ei imesta, et töötan nii ,et selg ja laup märjad. Viiest tööpäevast (09.06-13.06) neli töötasin ma hommikuses vahetuses, milles nagu eelnevaltki olen maininud, meeldib mulle rohkem. Saab rahulikumalt töötada ning otsest minu juhendajat ka sellel ajal ei ole. Täna olin ka lõunases ning kuna see on juba viies päev jalul, siis ei jõua ära oodata, kuna homne juba kätte jõuaks. Siin töötamise juures on kõige häirivamaks see, et kõik töötajad on need nö kõige targemad. Üks räägib mulle ühte, et tee nii ning siis tuleb teine ja, et "No, no" ning näitab teistmoodi, kuidas midagi teha. Nii et saa siis aru, mida ja kuidas tegema peab.Nüüd siis hakkab see hetk kätte jõudma, kui tahaks öelda, et aitab küll töö tegemisest, aga tegelikult on nii palju veel ees. Võrreldes Eestis töötamisega on oluline siin, et sa pidevalt naeratus näol ringi käid, sest kui oled tõsine, siis tuleb keegi kohe küsima, et "Que paso?". Päris raske on seda ka saavutada, kui pidevalt ühest kohtast teise jooksed ja pea laiali otsas on :D Naljakas on ka see, et igakord "Hola-hola"  ringi käid, peale selle on tavaline ju ka pidevalt küsida, et kuidas läheb pmst, et igapäevaselt. Kõigil alati vastuseks Bien, aga samas näost nüüd küll alati näha ei ole seda.. eks neid ka ikka väsitab kõik see.

Ilmad hakkavad meil ka üha kuumemaks nüüd minema vist, kuigi ma väga välja pole sattunudki. Õhtul, kui magama lähen, siis on tunda, et õhk on toas päris niiske ning raske on magama jääda. St. ei higista otseselt, aga vastikult kleepekas on olla. Sai ikka üks uinak pärast töötamist ka ära tehtud eile, kuigi enne seda ikka mõtlesin, et see vaid aja raiskamine. Täna sain ka omad tavariided pessu anda... ehk siis eile käis mu juures restoranis toateeninduse poole peal töötav Doni, kes kohtleb mind alati väga hästi ja armsalt, mis sest et temast küll väga aru ei saa, kuna ta räägib vaid hispaania keeles. Igastahes tuli ta eile mu töö juurde ning hakkas muga rääkima ja ma ei saanud jälle midagi aru. Õnneks olid Sandra ja Eujenjo(Gabriel) seal samas ning tõlkisid mulle, kuigi kui ma ikka kuulsin ma ei tea mitu korda "rapos ja rapos", siis sain isegi aru, et vist on riietest juttu.

Olen nüüdseks ka siinsete toitudega rohkem ära harjunud, mis sest et need friikad meil igapäevaselt toidulaual on.. Pühapäeval on näiteks kõige mitmekesisem valik üldse, siis sai peale soolase toidu ning puuviljade ka kooki ja jäätist.. hea! Ka oli ükskord näiteks valget hallitusjuustu, mis on minu jaoks vaid rõõm! Minu tööala juures on hea, et saan ka ju alati ka pärast tööd midagi endale alles jäänud toidust kaasa võtta. Töökaaslased on ka senini väga toredad olnud, aga leidub ka selliseid, kes endale sellise mulje jätavad, et vaataks ńagu viltu või midagi. Näiteks, kui eile tööl olin, siis mulle ei antud 5 minutit pausi, mis tavaliselt igapäevaselt antakse. Samuti ei teatud, et võin toitu minna võtma, aga eks see võis tuleneda ka sellest, et Pacol oli vaba päev ning keegi otseselt mind ei jälginud ja ei pidanud võib-olla kohustuseks ka. Mina näen suhteliselt tihedalt ka hotelli kõige kõrgemat bossi, kes käib vahepeal restoranis söömas.. vahepeal on ta küll väga tore, aga samas mõnikord tundub väga tõsine ja kuri. Ükskord oli ta näiteks ühele töölisele öelnud, et Gabriel peaks oma nö habet, mida tal praktiliselt ei olegi, ära ajama, et väga korrektne oleks. Nii et võib öelda, et kohati on siin tööandjad väga nõudlikud.

Viimastel päevadel ma väga muud paljut teha ei ole jõudnudki muidu. Laupäeva õhtul pärast tööd küll käisin oma töökaaslasega Palmas... kui ilus see linn ikka on!! Ja kui palju rahvast on laupäeva öösel.. kõik teeääred olid paksult autosid täis pargitud ning inimesi oli terve linn täis. Nägin autoga mööda sõites ka kohalikke klubisid, millest üks oli Titos ning tundus väga eksootiline ja huvitav. Samuti nägin kaugelt ka katedraali, mis oli väga ilus öövalguses ning kindlasti päeval ja seest veel enam.. peab külastma kindlasti kunagi! Siis nägin ka Corte de Ingles kaubamaja, kus pidavat asjad väga kallid olema. Ühesõnaga oli väga mõnus niiviisi linna jälgida. Käisime ise muidu ühes baaris veidi istumas, mis oli järjekordselt väga kena rannaäärne koht, aga jällegi suhteliselt kallis.. Jõudsin 3ks ilusti hotelli tagasi ning järgmisel päeval tööle, mis sest, et neli tundi und  sain nautida vaid. Juhtus ka see, et alarm ei hakanud mul õigel ajal tööle või õigemini oli see mul pandud nii, et nädalavahetusel ei ärata, nii et oleksin peaaegu, et sisse maganud. Õnneks ärkab Regina ka umbes 7 ajal ja tänu sellele jõudsin ka õigeaegselt tööle.

Selleks korraks kõik, kuna pean jälle tööle ruttama, aga saadan suured soojad kallid Eesti!!