14.07 läksin ma praktiliselt ilma hääleta tööle. Võite kujutada ette, kui ebamugav ja vastik see võis olla, kui sa pead kuidagi selle oma veidra ja peaaegu, et olematu häälega teistele töölistele või veel hullem.. klientidele midagi seletama. Kolm esimest tööpäeva töötasin ma lõunases ja õhtuses vahetuses ehk siis alustasin 11 ajal. Ei olnudki enam pikalt lõuna ajal töötanud, aga samas oligi hea vaheldus tavapärastele hommikutele. Sain veel suurema kinnituse sellele, et lõunal on ikka kordi rahulikum kui teistel söögikordadel. Esimesel päeval juhtus aga veel midagi… Dominik vigastas oma kätt klaaspudelit avades niiviisi, et ta lausa karjus ja nuttis, kui kätt vee all hoidis. Pärast seda läks ta arsti juurde ning nüüd ei pidanud ta kolm päeva töötama ehk siis rohkem tööd teistele. Seetõttu pandi mind olukorrast lähtudes, peale karritodega jändamise, laudu koristama ja katma. Polnud seda varem sellisel kellaajal teinud (ainult hommikutel) ning sedapidi oli see minu jaoks mõnevõrra uus, kuna laua katmist ei olnud mulle keegi väga õpetanud.. Paco vaid korra kunagi täiesti alguses näitas, aga pärast seda ei tekkinud juhustki, et seda proovida oleks saanud. Mina töötasin siis koos Carlosega kahe viimase karrito juures ehk söögisaalis tagapool. Kõik sujus üsna kenasti.. David, kes mulle alguses natukene ülbena tundus, on just väga sõbralik tegelikkuses. Ta õpetas, kuidas ma õigesti laudu peaks katma ning andis muid näpunäiteid… tore! Õnneks ei pidanud ma väga palju klientidega ka suhtlema ning oma häält raiskama. Mitmed töötajad ikka küsisid teatud ajavahemike tagant, et kuidas mul ikka on ning et ma ikka sooja piima meega jooks. Seda ma ka siis tegin ning minu üllatuseks ei olnudki see midagi nii hull, nagu ma mäletasin. David ja Sandra andsid mulle ka mlingid tabletid, mis peaks kurguvalu ära võtma. Õhtuses vahetuses olin ma jälle köögis, nagu ma nüüd vist alati hakkan olema, kui Adrian tööl on. Tegin siis rahulikult oma tööd ja äkitselt ilmus köögi ukse juurde üks blondide pikkade juustega tüdruk.. mul oli, et okei, pole väga hispaanialik, aga nüüd tuleb siit kindlasti mingi hispaaniakeelne tekst, millest ma midagi aru ei saa.. aga eii.....äkki kostub "Tere!".. Ma juba praktiliselt , et "Hola" vastu ja siis, et eiieii, mis toimub?? Ja oligi niii.. Ühesõnaga tegemist oli eestlasega, kes on varem juba siin Cala Vinase hotellis praktikal olnud kaks kuud restoranis ja üks kuu baaris ning nüüd tuli vanu tuttavaid töölisi vaatama. Käis ise ka Pärnu kolledžis ja lõpetas sel aastal... super tore tüdruk!! Kutsus mind õhtuks Caracase baari, et tal seal tuttav tööline, keda näha tahaks ja et ehk saame mingid tasuta dringid ka. Saingi taga siis pärast tööd kokku... käisime korra Caracases, jõime ühed joogid ning edasi suundusime korraks rannabaari, kus pidi ootama teda Samuel. nonii, ka tema on siis temaga tuttav ja muidugi Jorge kaudu. Seal me väga pikalt ei olnud, kuna Kaisat ootas meie hotelli ees ta sõber, kelle juurde ta sel korral ööseks pidi minema, kuna ta ise töötab hetkel Porto Alcudias ning see päris Põhja-Mallorcal. Tal on vaid üks vaba päev ka nädalas, mis tähendab, et ta järgmine päev pidi juba tööle minema ja väga palju teha ei jõudnudki. Ta lubas kindlasti veel tagasi tulla Cala Vinasesse ning meiega midagi koos teha.. samamoodi ka meid sinna külla kutsuda. Eks siis näis, kas sellest saab asja või ei :) Loodetavasti saab ikka!!! :)
Ülejäänutel tööpäevadel hakkas mul hääl üha rohkem tagasi tulema, aga enesetunne päris hea veel ei olnud. Ühel päeval ostis Eugenio mulle lampi ühe vees lahustuva rohu, rääkides, et see pidavat väga hea olema gripi vastu... tahtsin muidugi maskta ka selle eest talle, aga ta kohe salgas maha, et pole vaja... nii armas ikka järjekordselt! Pean seda iga 8 tunni tagant võtma ja 5 päeva siis. Senini on see päris kenasti aidanud. Dominik aga ei saa oma käega töötada veel pikemalt, kuna vigastas ennast eriti kehva koha pealt pöidla juurest.. Siis Sandral on praegu kõhugripp ja mitmed teisedki töölised tõbised. Eile (16.07) oli näiteks meid seetõttu päris vähe ka tööl.. üksnes 6 klienditeenindajat.. tavaliselt on ikka oma 8-9.. aga saime hakkama! Hommikul polnud kõige hullem ning lõunal tuli Paco ka tööle, kuigi tal pidavat olema vaba päev. Õhtul, kui tööle läksin, siis oli üleüldse uus süsteem aretatud mustade pokaalide asetamisel plastikrestile, et kiiremini saaks. Mingil määral see ka toimis.. ma ise olin ju trollydel ning seekord ei olnudki väga väsitav olla pärast tööd. Täna, kui mul on nüüd 6 tundi vaba aega ja plaanisin randa minna, siis just ei ole ilma.. juba teist päeva pilves :S
Päikest Eestisse! :))
No comments:
Post a Comment