Eile ma sissekannet ei jõudnudki teha, kuna päris väsitav oli olla pärast esimest tööpäeva. Tööpäev on mul kahes vahetuses – st lõunal 11-15.30 ja siis õhtul 18.45-22.45. Crisil ja Reginal on ühes vahetuses ning neil on kellaajad vastavalt 17-01 ja 8-17,nii et meil kõigil on päris erinevad need ning väga palju kokku ei puutugi. See muudab toa jagamise mõnevõrra raskeks, kuna siis kui keegi meist tööle läheb või tuleb, siis keegi juba magab, nii et sellega tuleb pidevalt arvestada. Õnneks vabad päevad saavad meil vist samadele aegadele, üheks on teisipäev ja teises ma päris kindel ei ole, kas on mul see kolmapäev või neljapäev. Seda pidi mu juhendaja mulle homme teada andma. Loodetavasti on ikka samal ajal, siis saab ikka kuskile koos minna, kuna üksi väga siin kohe alguses seigelda ei tahaks.
Nii... töötan ma siis restoranis, mis asub hotelli fuajee kõrval ehk esimesel korrusel või ka, et neljandal, kuna allapoole seda jääb veel kolm korrust ning ülespoole veel kaheksa. Restoranis toimib põhiliselt rootsialuastiilis teenindus, st igaüks ise valib, mida süüa tahab ning valik on üpriski suur - alates soolastest kuni igasuguste magustate toitudeni välja. Töö alguses otsisin üles oma juhendaja, kelleks on Paco. Ta kirjutas mulle üles, mis kellaaegadel ma töötama hakkan ning edasi suunas ühe töötaja juurde. Selleks oli 22-aastane mehhiklane Alexandra, kes on väga sõbralik ja tore. Ta on ise ka siin hotellis praktikant, kuid mitte terve aja restoranis, vaid paari nädala pärast läheb ta vastuvõttu tööle. Temaga on hea see, et ta oskab natukene ka inglise keelt ning saan vähemalt temastki aru. Teised töötajad (peale juhendaja ka) räägivad põhiliselt ainult hispaania keelt ning nendega väga suhelda nagu ei saagi. Meid on restoranis kokku umbes 8 teenindajat ning eraldi ka kokad ning veel teisi toitlustuse peal olevaid. Kõik on muidu väga sõbralikud ning mõistvad. Alguses näitaski Alexandra mulle, kuidas ja mida ma tegema pean. Alustasin ma klaaside ning supi- ja magustoidunõude puhastamisest/poleerimisest poolniiske rätiga, mida sai laotud plastikraamidesse. Pidev töö toimub rullidel olevatel nö trolly-del, mida nad kutsuvad karros/karritos. Nende peale asetame neid plastikaluseid, et nõusid ühest kohast teise transportida. Kuna me mõlemad oleme praktikandid, siis juhendas meid vahepeal kõrvalt Monik (28-aastane), kes on pärit Poolast ja on ka igati sõbralik. Ta ikka üritas mulle mõningaid hispaania keelseid sõnu õpetada töö käigus, näiteks, et need siin on basos/basitos (kruusid vms) ning mõne aja pärast küsis, et no kuidas on siis. Alguses on päris raske niimoodi meelde jätta kõike, aga kui keegi kõrvalt pidevalt õpetab, siis nii õpibki kõige rohkem. Ta ise õppis ka viie aastaga näiteks hispaania keele selgeks töötamise käigus. J
Kui meil need puhastatud said, siis valmistasime ette restoranisaali käivad trolly-d, kus mõlemasse otsa käisid kastid – üks suurem, kuhu läks prügikott ning teine väiksem, kuhu läksid mustad kahvlid ja noad. Need sättisime Alexandraga korda ning viisime köögist söögisaali. Selle vahepeal käisin ka lõunapausil, mis on meil kella 12-13ni. Võib öelda, et toidud on siin üsnagi maitsvad, ei saa nuriseda selle üle J Lõuna kestab meil ligi pooltundi, nii et pärast seda läksin ma tööle tagasi, kuid seekord näitas mulle rohkem, mida tegema pean Monik. Põhiliselt oli minu tööks tuua söögisaalist trollysid mustade nõudega kööki, need ära tühjendada ning viia samma kohta tagasi ning nii pidevalt jälgisin, et kuna selleks vajadust on. Kliendid on põhiliselt, kas britid või hispaanlased ning kõik on senini olnud väga sõbralikud. Vahva on see, et mitmed – eriti vanemad paarid - on tulnud küsima, et oo, mis su nimi on ja kust sa pärit oled. Üks vanem mees oli kohe eriti tore – ta teadis, kus on Eesti ja ütles, et on isegi seal käinud mitmeid kordi.. Vot kui tore! J Lõunane vahetus lõppes sellega, kui koristasime söögisaali kenasti ära ning puhastasime ka natukene nõusid jälle.
Lõuna pausi ajal käisin korra fuajees internetis, aga siis ei jõudnud ma ka midagi väga tehtud. Regina kutsus mind jalutama, et natukene ümbrust vaadata nii kaua, kui mul aega jagub enne tööle minekut. Tegime siis väikese tiiru hotelli ümbruses, aga väga kaugele me ei jõudnudki, kuna aeg oli juba selline, et tuleb õhtusöögile (kell 18-19) minna enne tööd. Kui söödud asusin kiirelt riideid vahetama ning läksingi jälle tööle. Alguses oli jälle sama nõude poleerimine ning hiljem möllasin karritodega ringi. Päeva lõpuks olin ma ikka väga väsinud, nagu ennegi ütlesin, kuna ma ju olen senini töötanud väikese kontsaga kingadel, aga nii kui ma tööle läksin, hakkasid kõik, et nendega sa küll midagi tehtud ei saa. Nüüd ma saan täielikult aru, et see on peaaegu, et võimatu, kuna jalad on lihtsalt villis ja väga valusad õhtuse vahetuse lõpuks. Kuna see on ikka töö, kus ma olen kogu aeg jalul, siis väsib ikka väga ära. Ootan juba, kui saan madalaid jalanõusid kanda, aga seda ei saa vist enne, kui on teisipäev käes ja mul on vaba päev. Siis on plaanis minna Palmasse, kus on rohkem poode ja kõike. Selles hotellis, kus ma töötan on läheduses põhiliselt ikkagi suveniiripoed ning siin selliseid jalanõusid ei ole ning hinnad on ka üpriski laes. Ühesõnaga tööpäeva lõpus ma lihtsalt kukkusin voodisse magama, kuna ma ei suutnud mitte midagi enam siis teha.
No comments:
Post a Comment